Unsplash / Gabriel Matula
Peaaegu kõik inimesed on tundnud valu, olgu siis pea-, selja-, hamba-, närvi-, menstruatsiooni- või traumast tingitud valu. Valu tuntakse siis, kui organismi kudesid on ärritatud sedavõrd tugevasti,et tekib nende hävimise oht.

Lihtsamalt võib öelda, et valu on organismi kaitse kahjustavate faktorite eest. See annab teavet ülekoormusest ja vajadusest puhata. Valu on ühtaegu nii aisting kui ka emotsioon. See on haiguste tüüpiline ja oluline sümptom.

Äge valu ja krooniline valu

Valu saab kestuse alusel jagada ägedaks ja krooniliseks. Äge valu kestab lühikest aega (kuni mõni nädal) ning on koekahjustuse (operatsiooni, trauma, põletiku) normaalne reaktsioon, mis möödub kahjustuse paranedes.
Sellist tüüpi valuga reeglina teisi probleeme ei kaasne, see on teiste inimeste poolt paremini mõistetav ja allubhästi valuvaigistitele.
Krooniline valu kestab kauem kui vigastus ehk üle 3–6 kuu, koekahjustus peaks tavalises olukorras paranema kiiremini. Selline valu toob lisaks valuaistingule kaasa teisedki probleemid, sageli just depressiooni ja unehäired.
Krooniline valu allub ravile halvasti ning seetõttu mõjutab igapäevast tegevust, sotsiaalset aktiivsust ja elukvaliteeti.
Kroonilisest valust võib kujuneda ka iseseisev haigus. Sellised patsiendid vajavad pikaajalist ravi ning sagedast ravi ümberhindamist ja kohandamist.
Seetõttu kaasatakse raviprotsessi mitme eriala spetsialistid.

Kuidas kasutada valuvaigisteid?

Tänapäeval valitseb seisukoht, et valu kannatama ei pea. Olenevalt selle tugevusest on soovitatav manustada valuvaigisteid nn valuredelit järgides. Selle kohaselt kasutatakse kõige esimesena, nõrga ja keskmise tugevusega valu korral mitteopioidseid valuvaigisteid (paratsetamooli) ning mittesteroidseid põletikuvastaseid aineid ehk MSPVA-sid (atsetüülsalitsüülhapet, ibuprofeeni, ketoprofeeni, deksketoprofeeni, diklofenaki, naprokseeni). Vajadusel võib arst neile lisada toetava ravimi (antidepressandi, antieptileptiku, kortikosteroidi, antiemeetiku).
Kui käsimüügis olevad valuvaigistid ei aita, määratakse retseptiga saadavad tugevamad valuvaigistid.

Valuvaigistite tüübid

Paratsetamool – valuvaigistava ja palavikku alandava toimega, põletikuvastane toime on väga nõrk, seetõttu ei soovitata kasutada luuvalu korral. Võrreldes MSPVA-dega esineb vähem maoärritusnähte ning seetõttu eelistatakse kasutada lastel, eakatel, mao- ja veritsusprobleemidega haigetel. Paratsetamool lagundatakse maksas, kus tekib toksiline metaboliit, mis üleannustamise korral põhjustab raske maksakahjustuse.

Aspiriin (atsetüülsalitsüülhape) – ei soovitata kasutada lastel (kuni 16 a) palavikuga kulgevate viirusinfektsioonide (sh tuulerõugete ja gripi) korral, sest võib tekkida Reye sündroom (harva esinev, kuid eluohtlik seisund, mida iseloomustab kesknärvisüsteemikahjustus, maksatalitluse häired, esmanähuna kauakestev oksendamine). Võrreldes teiste MSPVA-dega on aspiriinil märkimisväärne verd vedeldav toime. Kõrvaltoimetest tekivad sageli maoseedetrakti häired (iiveldus, oksendamine, kõhuvalu).

Ibuprofeen – 200 mg ibuprofeeni valuvaigistav toime on võrdne 650 mg aspiriiniga. Kõrvaltoimetest on tavalisemad seedetraktiga seotud häired. Vere hüübimist mõjustab vähem kui aspiriin. Tabletti tuleb võtta rohke vedelikuga ning koos toidu või piimaga.

Diklofenak – toimeaeg võrreldes aspiriiniga pikem. Maksimaalse mõju saavutamiseks peab tabletti manustama koos veega enne sööki. Ilma arstiga konsulteerimata ravi kestus viis päeva. Kõrvaltoimetest on tavalisemad mao- ja seedetraktiga seotud häired, samuti võivad tekkida allergilised reaktsioonid ja suureneda naha tundlikkus päikesele.

Ketoprofeen – 25 mg ketoprofeeni valuvaigistav toime on võrreldav 400 mg ibuprofeeniga; toime on tugevam kui 650 mg aspiriinil. Tablette soovitatakse võtta koos toidu ja klaasitäie veega. Ilma arstiga konsulteerimata on lubatud ravi kestus kuni 7 päeva.

Deksketoprofeen – tuleb võtta piisava koguse veega, soovitatavalt koos toiduga, sest vähendab seedetraktikaebuste võimalikku tekkeriski. Tugeva valu korral võib tabletti võtta tühja kõhuga (vähemalt 30 min enne sööki) – see kiirendab vähesel määral ravitoime algust. Ilma arstiga konsulteerimata tohib kasutada 3–4 päeva.

Naprokseen – 250 mg naprokseeni valuvaigistav toime on võrreldav 650 mg aspiriiniga, kuid toimeaeg on pikem. Tablette võib võtta söögist sõltumata, kuid mõningase koguse vedelikuga. Ilma arstiga konsulteerimata on lubatud ravi kestus 3 päeva.

Nõrga ja keskmise tugevusega valu korral kasutatakse mitteopioidseid valuvaigisteid (paratsetamooli) ning mittesteroidseid põletikuvastaseid aineid ehk MSPVA-sid (atsetüülsalitsüülhapet, ibuprofeeni, ketoprofeeni, deksketoprofeeni, diklofenaki, naprokseeni).


Kasulik teada

  • Kasutada tuleks väiksemat võimalikku annust võimalikult lühiajaliselt.
  • Maksimaalseid lubatud annuseid ületada ei tohi.
  • Annuse tõstmine üle maksimaalse lubatud piiri ei suurenda valuvaigistavat efekti, küll aga kõrvaltoimete tõenäosust.
  • MSPVA-de omavaheline kombineerimine ei ole lubatud kõrvaltoimete kumuleerimise tõttu.
  • Arsti ettekirjutusel võib MSPVA-sid kombineerida paratsetamooliga.
  • Erinevalt opioididest ei ole MSPVA-del kirjeldatud sõltuvuse teket.
  • Igasuguste ravimite, sh valuvaigistite kasutamisel tuleb meeles pidada, et kõik inimesed on erinevad ja seetõttu võivad ka ravimid mõjuda erinevalt.
  • Ilma arstiga konsulteerimata on lubatud valuvaigisteid tarvitada vaid lühiajaliselt.
  • Enne ravimi manustamist tuleb kindlasti tutvuda patsiendi infolehega.
  • Valuvaigistitega ravi ajal peab vältima alkoholi tarbimist.

Allikas: Eesti Ekspressi erileht Terve Pere