Vanemad mehed hakkavad stereotüüpidest vabanema ja mõistavad, et tervis on nende endi kätes
Kui palju käis mehi esimesel vastuvõtul Narva haigla juures, ja kas kõik mehed olid terved?
Esimene vastuvõtt Tartu ülikooli kliinikumi androloogiakeskuse mobiilses diagnostikakabinetis toimus 27. septembril Narva haigla juures. Kokku võtsime sel päeval vastu 12 meest. Järgmistel päevadel oli patsiente märksa rohkem, sest andsime paar nädalat varem võimaluse end registreerida – teavitasime kõiki perearstikeskusi tulevasest meestele suunatud teenusest.
Loomulikult tuli vastuvõtule terveid mehi, kes tahtsid lihtsalt oma tervist kontrollida, kuid saabus ka terviseprobleemidega mehi.
Kas on paika pandud konkreetne plaan, kui palju mehi võiks ideaalis mobiilsest diagnoosikabinetist selle aasta teises pooles läbi käia?
Androloogia on teadus mehe organismi iseärasustest ja meestehaigustest. Meestearstid tegelevad kõigi meestele eriomaste haigustega: eesnäärmehaigused, seksuaalhäired, meeste üleminekuiga, hüpogonadism, viljatus, sugutrakti ägedad ja kroonilised põletikud, kõik peenise-, munandikotihaigused, rinnahaigused.
Tartu ülikooli kliinikumi meestekliinik ehk androloogiakeskus osutab oma teenuseid Tartus, Tallinnas ja Pärnus. Praegu otsustasime keskenduda rohkem Eesti idapiirkonnale, sest see on meeste soospetsiifilise teenusega kõige halvemini kaetud. Seetõttu ongi algperioodil meie põhitähelepanu just sinna suunda pööratud. Perspektiivis oleks tagada meestearstile juurdepääs mobiilse kabineti vahendusel ka teistes maakondades elavatele meestele.
Androloogiakeskuse mobiilses diagnostikakabinetis töötavad praegu meesteõde ja -arst ehk siis maksimaalselt vaid kaks inimest.
Nüüdseks on paika pandud esialgne plaan, kus androloogiakeskuse mobiilne kabinet hakkab tööd tegema. Praegu on mobiilse kabineti teenus kättesaadav Ida-Virumaal (Narva, Sillamäe, Kohtla-Järve ja Kiviõli) ning Lääne-Virumaal (Rakvere linn). Ei ole välistatud, et tulevikus korrigeerime esialgset graafikut, sest erinevates linnades on erinev elanike arv – seetõttu on ka teenuse nõudlus üsna erinev. Näiteks Narvas oli väga palju mehi, kes tahtsid mobiilse kabineti androloogilisele kontrollile registreeruda, kuid kõik ajad olid juba täis. Seega on vaja juurde avada lisapäevi ka selles linnas. Samas ei olnud Kiviõlis ja Sillamäel patsientide osakaal suur.
Optimaalne patsientide arv, kes võiks mobiilses kabinetis ühe kuu jooksul käia, oleks 300–340 meest. Ehk siis poole aasta jooksul võiks teenust kasutada 1800–2000 meest.
Kuna selline töö n-ö välistes tingimustes on androloogiakeskuse jaoks uus väljakutse, siis loomulikult katsume sellega tulevikus paremini kohaneda, ja seetõttu sujub ka töö kiiremini. Siis võib suureneda ka patsientide arv, keda suudame füüsiliselt vastu võtta ja käsitleda.
On juba positiivseid märke rohkem õhus, et Eesti mees on üle saamas arstilkäimise hirmust ja tuleb rõõmuga omast tahtest vastuvõtule?
Jah, on küll. Eriti noorte meeste puhul. Võib olla mängib siin rolli fakt, et uus põlvkond on vabam vanadest klišeedest ja valedest veendumustest – kõige tüüpilisem on, et mees ei pea kurtma oma tervise üle ja kõike oma kontrolli all hoidma. See paistab eriti hästi silma näiteks meil Tartus androloogiakeskuses, kus patsientide voog on hästi suur. Mõningad seal käivad vanemad mehed küsivad minu käest aeg-ajalt: miks need noored ikka siia teie juurde tulevad? On nad siis niivõrd haiged, et peavad juba noores eas sageli arsti vahet käima? Loomulikult ei ole noored mehed haigemad või tervemad, kui olid need vanemad mehed oma nooruses. Põhjus on see, et nooremaid on rohkem teavitatud profülaktilise kontrolli vajadusest ja nad kasutavad selle võimaluse ära. Haigust ennetada on alati lihtsam ja tõhusam, kui ravida väljakujunenud haigust ja selle tagajärgi.
Õnneks on ka vanemad mehed viimasel ajal hakanud stereotüüpidest vabanema ja mõistavad, et nende tervis on nende endi kätes. Ja meeste arv, kes sooviks käia meestearsti juures kontrollis, kasvab iga aastaga. Justkui ahelreaktsioon, kus üks mees näeb ja räägib teisele – ja asi hakkabki toimima.
Seoses meeste teadlikkuse tõusuga peaks kindlasti paranema ka meditsiinisüsteemi toimimine – meestele ja naistele suunatud reproduktiiv- ja seksuaaltervise teenuste osakaal ning nende kättesaadavus ei ole praegu Eestis võrdne: meeste terviseprobleemidele pööratakse vähem tähelepanu, meestearstide arv Eestis võrreldes naistearstide arvuga on sajakordses erinevuses (naistearstide kasuks) ning selliste spetsialistide koolitus on praegu vähene ning aeganõudev protsess. Kahest viimasest põhjusest lähtuvalt on patsiendil meestearstile juurdepääs loomulikult piiratud.
Mobiilse kabineti tööle panek on üks võimalus ühtlustada meeste juurdepääsu loomulikele soospetsiifilistele terviseteenustele, mida vajab iga mees sõltumata tema vanusest, nagu seda praegu teevadki naised käies naistearsti juures.
---------------------------------------------------------------------------
Eestis on eesnäärmevähk meestel enim diagnoositud kasvaja. Igal aastal avastatakse meil u 1000 uut eesnäärmevähi juhtu. Neist neljal protsendil diagnoositakse eesnäärmevähk kaugele arenenud staadiumis.
Eesnäärmevähi avastamise muudab keeruliseks asjaolu, et enamasti kulgeb haigus sümptomiteta. Kui juba ilmnenud terviseprobleemidega arsti juurde jõutakse, võib olla liiga hilja.
Eesnäärme tervist on kõige lihtsam kontrollida vereanalüüsiga PSA ehk eesnäärmespetsiifilise antigeeni testiga, mida saab paluda oma perearstilt. Testi võiks ära teha kõik mehed vanuses 50–55.
Kui peres on esinenud eesnäärmevähki, tuleb end kontrollida juba 40. eluaastates. Ja kui juhtub, et test ületabki normi, ei tähenda see ilmtingimata eesnäärmevähki, vaid tegemist on suurema vähiriskiga. Need mehed vajavad kindlasti täpsustavaid uuringuid.
