Kasutades ära ülemaailmset kriisi, uurib rahvusvaheline teadlaste rühm laste mälestuste kujunemist ning nende sõltuvust lapse kultuurilisest taustast.

Rahvusvahelise uuring tarvis vestlevad teadlased Eesti, Saksamaa, Jaapani ja Ameerika Ühendriikide lastega, räägib Pirko Tõugu, Tartu Ülikooli psühholoogiainstituudi vanemteadur Delfi Erisaates. Uuring jätkub kolme aasta pärast, mil lastega vesteldakse uuesti, et vaadelda nende mälestusi praegusest kriisist.Uuringu nimi on "Ajame veidike juttu" ning tegemist on kultuuriti võrdleva uurimusega.

Vaadeldes laste toimetulekut kriisiga, siis sõltub see paljus vanematest. Kuidas vanemad lapsele olukorda kommunikeerivad, samuti kui ärevad on vanemad ise.

Uuringus osalevad 3,5-4,5 aastased lapsed. „Umbes selles vanuses tekivad esimesed mälestused, mida ka täiskasvanueas mäletatakse. Meie huvi on, et osalevad lapsed oleksid võimalikult noored, aga samas juba võimelised rääkima ja arutlema,“ ütleb Tõugu. Tema sõnul on laste mälestusi huvitav uurida, sest näiteks nelja aastaselt mäletatakse hästi kahe aasta taguseid sündmuseid. Kuid aastatega need kaovad. „Võib öelda, et laste mälu pole väga hea ja paljud mälestused kustuvad. Kusagil 11ndast eluaastast hakkab tekkima pikaajalisem mälu.“

Uuringus vaadeldakse ka seda, kuidas mälestused sõltuvad kultuurilisest taustast. „Kui ameeriklased mäletavad asju läbi enda ja mina kogemuse, siis Aasias on mälestused seotud perekonna ja ühiskonnaga, sellega, mida kogemusest õpiti. „Eesti on nende kahe kultuuri vahepeal,“ ütleb Tõugu.

Kuula lähemalt uuringust, laste mälestuste kujunemisest ning mäelstuste tekkimise kultuurilistest erinevustest.