Võiks, peaks, võib-olla

Ehkki näiliselt süütud sõnad, loovad nad oma kasutajast mulje kui ebakindlast inimesest. Ehkki neid on hõlbus lülitada mistahes lausetesse, jätavad nad vestluse teise osapoole infopuudusesse, Näiteks kutset peole ei tohiks esitada sõnadega „ võib-olla on meie juures väike koosistumine kolmapäeval“ ega sundida kedagi enese järgi ootama sõnadega „võib-olla ma tulen hiljem su juurest läbi“. Kustuta need sõnad oma ajusopist ning kasuta neid vaid äärmisel vajadusel.

OK

Üks lamedamaid vastuseid mistahes kirjale või sõnumile on „OK“. See demonstreerib ebaviisakust ning hoolimatust, teatud situatsioonides ka enesekaitset. „Tere“, „palun“, „tänan“, „head aega“ ja täislausetega vastamine on elementaarne suhtlusviis, mida õpitakse juba lasteaias.

Imeline!

See on üks trikiga sõna. Kui keegi räägib oootamatust suursündmusest, mis teda on äsja tabanud, on igati asjakohane vastata talle „imeline!“.. Kuid kui „imeline“ ja „äge“ on juba igas sinu lauses, siis ei ole sinu vaimustus enam usutav. Ega sa ise. Ebasiirus aga paneb inimesi sind vältima.

Ee…

Üks tavalisemaid täitehäälikuid meie kõnes on „ee“. Kas läheb mõte rändama või otsid sa sobivat sõna ning sulle tundub, et pead mõtteauku millegagi täitma. Pidev eetamine jätab sinust mulje kui pisut rumalast või aeglase taibuga tegelasest. Pigem eelista „ee“ asemel öeldagi, et mõte läks rändama, või et otsid sobivat sõna.

Nagu

„Nagu" on samuti augutäitja, tüüpiline parasiitsõna. Ära kasuta seda sõna üldse! Asi lihtsalt on või ei ole, mitte nagu on või nagu ei ole või sa nagu ei tea.

Tegelikult

Ka „tegelikult“ on meie kõnes reeglina ebavajalik sõna. Kui loed üle oma saadetud kirjad, leiad, et sõna „tegelikult“ võid sa pea kõikjalt kustutada ilma, et teksti mõte kannataks.

Loodetavasti

Ehkki sõnal on optimistlik toon, jätab see enamasti mulje ebakindlusest, Oled sa klient või ülemus, ikka meeldib sulle enam lause „ma lahendan selle probleemi kolme tunniga“ kui et „loodetavasti saan selle tehtud kahe tunni jooksul“.

Allikas: Lifehack.org