Aastalõpp, teadagi, on stressirohke hoolimata sellest, et üritused, mille rohkus stressi tekitab, on eranditult meeldivad: lastepeod sõimes, aias või koolis ning vanemate töökohtadel, firmapeod, vastuvõtud, jõululõunad, koosviibimised koostööpartneritega, kõikvõimalike ringide ja ühingute peod, mille liige oled või olid… Nii mõnigi hea tuttav korraldab mõnusa õhtu mõne advendipühapäeva tähistamiseks – ja siis muidugi veel soov leida või teha ise kallitele inimestele just neile sobivad kingitused. Kõik need pisikesed lisategevused, mille tegemine on vajalik aastase töö tulemuste hindamiseks, võtavad ka omajagu lisaaega. Mõnel juhul veel ka kinnisidee saada mingi teatud asi valmis või mõni töö tehtud kindlasti veel selle aastanumbri sees. Kõik kokku tähendab, et täpne ajaplaneerimine on detsembris veel olulisem kui muul ajal.

Nii olin minagi vahepeal kahevahel, kas ikka jõuan Ungari Instituudi korraldatud Jõulujazzi õhtule. Aga mul on väga hea meel, et jõudsin – Siim Aimla Eestist, Arja Paju ja Hannu Risku Soomest ja Làszló Süle Ungarist esitasid nii mõnusat rahvuslike sugemetega jazzmuusikat, et kõigi kuulajate pinge alanes silmnähtavalt ning kontserdi lõpuks liikusid rütmis kaasa nii mõnedki jalad või sõrmed. Aitäh!