Enn Eesmaa Foto: Priit Simson
Riigikogu liige Enn Eesmaa töötas 1970. aastast alates Eesti Televisioonis diktori ja saatejuhina ning hiljem "Aktuaalse kaamera" peatoimetajana. Eesmaa ütleb, et nõukogude ajal teadsid kõik teletöötajad, et jõuludest oli avalikult võimatu rääkida, aga kodu peeti jõule ikka.

"Mäletan, et mõned ülemused oma ülemuste käsul jälgisid, et ekraanil kasvõi kogemata ei moodustuks risti kujutist. Oli tõepoolest haige aeg ja ühiskond, kuigi Eesti polnud Nõukogude Liidus see kõige „ortodokssem“ liiduvabariik. Mingil määral tulenes see soodsam olukord Soome lähedusest, eriti tänu sealsete tele- ja raadioprogrammide kättesaadavusele. Isekeskis me loomulikult ka toimetustes jõule tähistasime, kuid ilma suurema kärata. Põhimõttel, et tark ei torma ja on mõistlikult ettevaatlik. Mäletan, et kunagi üks me kolleeg kaebas teiste kolleegide peale, kes jäähoki MMi ajal hoidsid teleülekande ajal häälekalt pöialt mitte NSV Liidu meeskonnale, vaid soomlastele, tšehhidele, tegelikult aga ükskõik kellele. Õnneks selliseid seltsimehi oli meie hulgas silmapaistvalt vähe ja üldiselt olid nad ka kõigile teada. Jõulud oleks pealekaebajaile pakkunud eriti soodsaid hetki kannuste teenimiseks ja seda lõbu meist keegi neile lubada ei soovinud. Õnneks hoidsid teletöötajad toona tuntavamalt kokku, poliitikasse suhtuti paremal juhul leigelt ja vastased olid kusagil eemal. Õnneks hoiti toona tunduvalt tuntavamalt kokku, poliitikasse suhtuti paremal juhul leigelt ja vastased olid kusagil meist eemal. Täna võib eeldada, et mitme erakonna poole korraga kreenis olev ühiskond annab omi siirdeid ka kõigisse teletoimetustesse, mis võib ühtse kollegiaalsuse teket tugevasti takistada. Võimalik, et tegelik olukord pole selline ja see oleks hea. Samuti oleks aga taunitav, kui toimetuses valitseks kindel erakondlik eelistus, eriti uudistes ja ühiskonnaelusaadete toimetuses. Paraku on seda sageli ekraanilt ja eetrist tunda. Eeskuju tasuks võtta soomlastelt, kes oskavad üldised ja üksikud teemad ja isikliku arvamuse professionaalseis proportsioonides hoida. Selleks head tahet ja jõudu.“

Isikliku elu kohta ütleb Eesmaa, et nende peres peeti nõukogude ajal alati jõulupühi. Tema isa Enno oli Estonia teatri ooperi- ja operetisolist ja suguvõsas oli palju häid lauljaid, kes pühade ajal koos laulsid.
"Meil oli alati jõulupuu, mida üheskoos ehtisime, ja paar tollast kuusekaunistust on mu õel Andral tänaseni säilinud. Ema hoolitses jõuluroogade eest ning ma ei mäleta, et isegi majanduslikult kehval ajal poleks meil kingitusi olnud. Mu oma peres jätkus kõik samamoodi, sest jõulud on suure tähtsusega ka leedulastel. Mu poeg peab jõuludest tänaseni väga lugu ja tõele au andes lisab vaikselt ja vaimukalt jõulumeeleolu ka minu üksildasse koju, sest poeg elab juba aastaid koos oma elukaaslasega omaette. Jõululaupäeval oleme tavaliselt minu õe ja täna juba 96-aastase ema juures. Esimesel pühal oleme ikka ja alati mu täditütre pool külas, sest tema sünnipäev on 24. detsembril. Mida vanemaks saad, seda vähemaks jääb paratamatult lähisugulaste ring, eriti, kui räägime eakaaslastest. Seetõttu tunnetad selgelt häil põhjusil kooskäimiste tähtsust. Rahulikku jõuluaega ja parimas mõttes rahutut algavat aastat 2018."