Hedvig Hanson: „Armumine sarnaneb hullumeelsusega.“

Armumis- ja armastustunne on see, mis inspireerib Hedvig Hansonit (42) laule looma. Oma uut plaati “Talvine soojus” esitleb ta Jõulujazzil.

Millal sa esimest korda armusid?

Lasteaias, olin 5–6aastane. Poisi nimi oli Raul. Ma ei saanud lausa öösel magada ja ootasin telefoni ääres – äkki ta helistab! Raul muidugi ei teadnud mu numbritki ja magas samal ajal sügavasti. Aga minu kujutelmad romantilisest armastusest panid mu lootma.
Kord, kui läksin lasteaeda lehvikuga, mille ema mulle reisilt kingituseks tõi, lõhkus Raul selle ära. See oli kibe kogemus.

Miks on armastus elus oluline?

Küsin nüüd – millisest armastusest räägime, kas kõikehõlmavast soojast tundest või kirglikust armumistundest? Neil on suur vahe ja tihti nimetatakse armumist ekslikult armastuseks. Ideaalis võiks armumine välja kasvada armastuseks, aga tihti see kahjuks nii pole.
Armumistunne on looduse vingerpuss meile. Et me hormonaalne olek muutuks tavapärasest teiseks, ajukeemia oleks segamini, me ei mõtleks loogiliselt. See on vajalik soo jätkamiseks, looduslikus mõttes. Armumine annab tiivad ka loomingulises mõttes, see olek sarnaneb hullumeelsusega, võimaldab tajuda asju tavapärasest erineval moel. Mis võib vallandada loomingulisi puhanguid, kirglikku, põletavat energiavoogu. Oled teisest inimesest inspireeritud ja armunud armumisse, kujutelma, mis võib osutuda illusiooniks, aga sel on oma säravad hetked.
Tõeline armastus on aga vajalik, et tõeliselt hoida, hoolida ja mõista olekus, kus suudame tunda ja tajuda “normaalselt”, aga siiski empaatia ja tänutundega.

Mida oled armastuse nimel teinud?

Igasuguseid lollusi, kui räägime taas armumisest. Ennast teise inimesse ära kaotanud. Klammerdunud. Olnud pöörane. Aga ka loonud, õnneks. Päris armastuse nimel olen püüdnud teadlikult taandada oma ego vajadusi. Näiteks pere hoidmisel.