Kristi Saare Foto: Madis Veltman
Heal lapsel on mitu nime – nii ka meelerahufondil. Kui eesti keelde on jõudnud üpriski positiivne tõlge – meelerahufond, aga ka hingerahufond, siis ingliskeelses maailmas on olukord dramaatilisem – emergency fund ehk hädaabifond selleks, kui asjad halvasti lähevad.

Algaja investeerimishuvilise teekond peaks algama oma rahaasjade üle vaatamisest:
• alustuseks maksta ära kõrge intressiga tarbimislaenud
• omada täpset ülevaadet oma finantsidest
• arendada häid tarbimis- ja finantsharjumusi ning investeerida aega enda harimisse
• investeerimist saad alustada kohe, kui sul on loodud meelerahufond

Sisuliselt oled valmis igasugusteks ootamatusteks, mis elu sinu suunas visata võib.
Üks veidi vähem levinud nimi, mida investeerimiskogukonnas meelerahufondi kohta kasutame, on Ülemuse Pikalt Saatmise fond.
Ja ega siin keerutada pole mõtet – inimene, kellel ei ole meelerahufondi, elab pideva finantskatastroofi äärel.

Kui suur peaks meelerahufond olema?

Just nagu meelerahufondil on mitu nime, on piisavalt palju erinevaid arvutuskäike fondi suuruse leidmiseks. On inimesi, kes on veendunud, et üks kuu on täiesti piisav, aga on ka neid, kes on veendunud, et alla ühe aasta ei ole tegelikult meelerahust juttugi.
Milles on üldiselt kokku lepitud, on see – meelerahufondi mõistes üks kuu on ühe kuu kulutused, mitte sissetulek. See tähendab, et kui midagi peaks juhtuma, siis sama tempoga edasi raha ei kulutata, vaid tõmmatakse kulusid kokku. Ühe kuu palk võib olla piisav, et tegelikult kaks kuud meelerahufondiga ära elada, sest vajadusel suudetakse ära elada 50% väiksemate kuludega.
Kuidas meelerahufondi koguda?

Meelerahufondi põhiline eesmärk on olla likviidne – vajadusel saad raha sealt kohe kätte. Üldiselt on see lihtsa ligipääsuga pangakonto ja osaliselt näiteks raha sularahas hoidmine. Osa rahast võib olla paigutatud hoiusele või madala riskiga investeeringutesse eeldusel, et raha on vajadusel loetud päevadega kättesaadav.
Motivatsiooni saamiseks on soovitatav paljudel huvilistel koguda meelerahufondi nii – paned paika enda absoluutse miinimumi, mis vaja koguda, sealt edasi hakkad raha jaotama erinevate eesmärkide vahel – näiteks 2 eurot meelerahufondi, 1 euro reisifondi (vms unistuste fondi) ja 1 euro investeeringutesse.

See aitab tekitada olukorra, kus
• oled kõige suuremate ootamatuste vastu veidigi kaitstud
• kogud raha mingi motiveeriva eesmärgi suunas
• investeerimistootluse tekkimine aitab veidi vähendada meelerahufondi vajalikku suurust

Soovid investeerimisest rohkem teada? Alusta investeerimisega Eesti Naise veebinaril „Kuidas targalt investeerida?“ koostöös Eesti Naisinvestorite Klubi asutaja Kristi Saarega siin.

Artikkel on refereeritud Kristi Saare investeerimisblogist kristiinvesteerib.ee.