Jumal tänatud, et mind presidendi vastuvõtule ei kutsutud!

Küllap mõtles nii mõnigi empaatilisem telerivaataja, nähes, kuidas kutsutud külalised tihedasti õlg õla kõrval püsti seistes presidendi kõnet ja järgnevat etendust jälgima pidid. Teadmata, millal armutu telekaamera just tema näo koos higipisaraga teleriekraanidel välja suurendab. Kuidas on võimalik, et meie riigi tipphetke korraldanud inimesed ei mõelnud sellele, et tund ja kauem püsti seista on tegelikult vägagi kurnav? (Eriti ruumis, mille ventilatsioon ilmselt ei ole projekteeritud nii paljude inimeste samaaegset koos viibimist arvestades.)

Neist, kes olid vastuvõtule kutsutud, on arvestatav osa auväärses eas – aga ega ka noorus kaitse selle eest, kui seistes vererõhk langeb ja minestama kipud. Need kutsutud inimesed olid tellinud endale spetsiaalsed õhtukleidid (milles vähemalt ehk polnud palav) – kuid meeste etiketikohased ülerõivad on üsna soojad... Õhtukleidi juurde kantakse enamasti väga kõrge kontsaga kingi – pole ime, kui nii mõnigi daam need kõnet kuulates vargsi jalast poetas. Ja ega istumise võimalusi pärast kõnetki kuigi paljudele jagunud. Kui veel mõelda, et paljud jõudsid alles neljatunnise seismise järel tipphetkeni –presidendipaari käesurumiseni, siis ... on loomulik, et väsimus peegeldus nii mõnelgi näol. Samas – au presidendipaarile, kes selle maratoni ju samuti seistes vastu pidas!

Muidugi on mõistetav, miks korraldati vastuvõtt just ERMis – kui selline hoone kord ehitati, peab see ju ka kasutuses olema. Kuigi külalised saanuks end mõnes teises paigas kordi mugavamalt tunda.