Kaks tekki või üks?
Mõnes mõttes on kõik lähisuhted sarnased. Ikka me igatseme, et see, kellest mina hoolin, hooliks ka minust, ja peame loomulikuks, et kui mina temale häälestun, teeb temagi sedasama.
Oleks keerukas või isegi ohtlik olla lähedane, kui meie tunded poleks vastastikused. Emotsionaalne seotus ju seda tähendabki, et kumbki tunneb: ma olen olemas sinu jaoks, kui sa mind vajad, ma ei lükka sind tagasi, ükskõik millega sa mu poole ka ei pöörduks, sa saad alati minu peale loota, meie vahel on katkematu side. Usalduseta lähisuhtes on armastus alati ohus.
Kui palju tasakaalu on võimalik?
Sümmeetrilisus, tasakaal kuulub hea lähisuhte juurde: vastastikku tuntav on tihti sarnane ja seda on ka vastastikused ootused. Eeldatav sümmeetrilisus võib olla ka probleemi alus: kui sõbrad ja/või armastajad eeldavad liiga sageli või koguni alati, et “nii nagu tunnen/arvan mina, nii tunneb/arvab ka teine”. Ent see mõtteviis on inimesele omane: igaüks elab oma naha sees ja see, mis tema tunneb-teab-arvab, tundub kõige loomulikum. Siit tekib arusaam, et kui mina armastan sind, siis ma eeldan, et sina armastad mind; kui mina usaldan sind, siis sina saad usaldada mind; kui mina sain asjast sel moel aru, siis ilmselt ka sina; kui mina olen sulle truu, siis oled ka sina mulle truu; kui mina tahan kogu aeg olla sinu lähedal, siis tahad seda ka sina… jne. Hästi tasakaalustatud, usalduslik, harmooniline vastastikune seotus on üks õnnestavamaid ja rahuldust pakkuvamaid kogemusi elus.
Täielik sümmeetria siiski võimalik ei ole.
Täismahus artiklit loe Eesti Naise juuninumbrist:
http://digileht.eestinaine.delfi.ee/artiklid/kaks-tekki-voi-uks?id=82173019