Kui otsida viltuse maja kõige esimest lugu, võiks see jutustada ühest Tartu teenijatüdrukust, kes läks 1775. aastal oma leivavanematega tülli. Säilinud kohtutoimiku järgi on teada, et tüdruk pani kättemaksuks põlema pererahva sauna. Sauna pani, linn läks - ilm oli kuiv ja tuuline ning puhkes ajalooline suurtulekahju, mis levis Emajõe mõlemale kaldale, hävitades kaks kolmandikku kesklinna hoonetest ja võttes viieteistkümne inimese elu. Suurõnnetusele järgnenud aastatel algas aga hoogne ehitustegevus, mida toetas ülevenemaaline korjandus, kesklinna hoonestajad said keisrinnalt soodsalt laenu. Ehitati kivist, klassitsistlikus stiilis maju, muudeti linnasüdame senist, keskaegsest linnamüürist lähtunud tänavajoonist.