Sageli on see elukestev kooselu ju vaid fassaad, mille varjus teineteist salamisi kas põlatakse või hoopis kõrvalsuhteid harrastatakse. On elu, kus lapsed tajuvad vanemate vahelist vaenu ja pingeid ning leiavad hiljem, et neil oli hirmus lapsepõlv. Kuigi vanemad elasid koos ilmselt just laste „heaolu“ ja ühiskonna silmis „õige“ perekond olemise nimel. Sagedamini lahutatakse (vist) siiski meeste initsiatiivil. Kas lapse või lastega üksi jäänud naisel pole tõesti õigust mitte proovidagi – ehk õnnestub teine abielu paremini?