Unsplash.com
"Paljud naised ei oska õnnelikud olla. Mul on armas tütreke, terved vanemad, hea töö ja korralik korter. Auto on küll loguvõitu, aga selle väljavahetamine on aja küsimus. Mul ei ole oma meest, aga ma olen eluga rahul ja isegi õnnelik," alustab oma lugu Kairi.

Oma kolmekümne kolme eluaasta jooksul pole mul tulnud taluda ainsatki joodikut, ühtegi diivanisoojendajat ega ühtegi mühakat. Mind pole kunagi pekstud ega alandatud ja ma pole pesnud kellegi musta aluspesu ega sokke. Ma ei tea, mis tähendab silme ees virvendav, vaevu õllekõhtu kattev lottis dress... Ja minu seks pole kunagi olnud igav ja alandav tükitöö, vaid ehtne pidu, värvikas ja fantaasiarikas.

Sest mina olen armuke. Seesama, kes varastab teie mehi mõneks tunniks, õhtuks või ööks, aga vahel ka nädalase või pikema puhkuse ajaks. Mina ei nõiu ega tee neid ära. Nad tulevad ise, sest ma meeldin neile. Mina olen teistmoodi kui meeste seaduslikud naised.
Ma näen alati laitmatu välja, sest mul pole olmemuresid. Mul pole peavalu, halbu tujusid ega rasedust. Ma olen nõus vaatama telekast nii totraid märuleid kui poliitilisi targutusi. Ma loen nii klassikalist kirjandust kui järjekordset popkirjanikku. Ma jumaldan telkimist ja õngitsemist, jalgpalli ja suusatamist.

Kas saan sellest kõigest tohutu kaifi? Jumala pärast - ei! Aga teie mehed saavad sellest kaifi. Nad on mind selle eest kiitnud, et olen huvitav kaaslane, pealegi oskan alati kuulata ja mõista. Teie nei taha, aga sageli pole teil ka aega.

Nüüd tahaksid paljud kindlasti nimetada mind müüdavaks naiseks. Mina ei nõua briljante ega muid kingitusi. Mulle ei poetata rahatähti kummutile. Ma teenin ise piisavalt. Ma ei kipu Vahemere äärde peesitama. Et mees meie mis tahes ühist ettevõtmist või kohtamist finantseerib, on ju loomulik. Ma suhtlen ainult tasemel meestega. Ja korraga on mul käsil üks kindel suhe - ei mingit pettust.