Naised naistest: kuidas me sõbrannaga rõivastusega ahistamise teemal vaidlesime

Istusime, 50+ daamid, ühel õhtul kohvitassi taga ja arutasime päevakohastel teemadel. Mu sõbranna oli Toomas Kirsiga samal arvamusel:  „Kuldgloobuse filmiauhindadel musta kleidiga näitlejate demonstratsioon Mina Ka oli kampaania toetuseks variserlik. Kleidid olid liiga provotseerivad! Mõni üksik mõjus usutavalt, näiteks Salma Hayeki liibuv, kuid kurguni kinnine kleit. Kui ma oleksin üks neist, siis ma ei tahaks sookaaslastega konkureerida selles, kellel on sügavam dekoltee või läbipaistvam seelik. Kelle jaoks nad seda teevad?“

„Naised valivad riietust, milles kena ja moekas välja näha, teiste naiste, mitte sugugi meeste pärast!“, vaidlesin vastu.

„Jah, nooruses me ju miniseelikut selga pannes ei mõelnud, et olen nüüd jube seksikas ja lähen sellega „lööma“. Meeste mentaliteet oli aga teine... Kas sina tundsid soovimatuid ettepanekuid?“ õõnestas sõbranna.

Meenutasin...  „Oi, muidugi, üsna sageli! Vastuolu oligi selles, et nägin oma välimuse moekohastamisega väga palju vaeva selleks, et olla enesekindlam. Mitte selleks, et meeste pilke püüda! Ainult et kust pidid vaesed mehed seda teadma? Praeguseks on läänemaailma mood ja naised õnneks piisavalt maailma muutnud – näiteks pikalt paljastatud sääri ei tõlgenda mehed enam kutsena... Vahest just seetõttu on enamik nüüd jutuks võetud ahistamise-lugusid pärit kaugest minevikust?“

„...Aga mulle tundub, et nüüd toimub iselaadne võidurelvastumine naiste vahel! Liiga ülestuunitud sookaaslased pigem nagu ahistavad mind!“ üllatab sõbranna.

„Misasja?! Mind küll ei sega, kui minust märksa nooremad naised rõivastuvad seksikalt! Aga mulle tundub, et igaks asjaks on nö parim vanus...“  panin vastu.

Lugeja, mida arvad sina?