pilte ei tohi avaldada enne 19.05.2015 Foto: Andres Putting
See poolfinaal on ühe osavõtja võrra pikem ja siin on meie mõlemad Baltikumi naabrid Leedu ja Läti ning tugevad Skandinaavia riigid Rootsi, Norra ja Island. Selles poolfinaalis on neli duetti: Leedu, San Marino, Norra ja Tšehhi. Siin on suursoosikuid ja autsaidereid ja põnevust jätkub kindlasti.

1. Leedu duett Monika ja Vaidas sündis helilooja Vytautas Birkuse palvel, kes oli kirjutanud tänavusele Leedu Eurovisiooni võistlusele laulu „The Time“. Seda esitas 28-aastane muusikalitäht Vaidas, kes alles paari aasta eest naases Leetu oma Euroopa õpingutelt ja töölt. Kui Vaidasele liideti partneriks 22-aastane blond juuratudeng Monika, saavutas laul edu ja valiti Leedut esindama. Kardan, et Leedu finaali ei pääse, sest selles laulus pole seda õiget puudutust. Ja ajateema kasvõi pealkirjades oli tänavu juba Valgevene laulus ning ka Šveitsi omas.

2. Iirimaad esindab 16-aastane Molly Sterling, iseõppijast külaneiu, kes Dublinisse sattumise järel sai tuttavaks helilooja Greg Frenchiga, kes neidu innustas muusikaga jätkama. Kui Mollyl oli sündinud laul „Playing With Numbers“, näitas ta seda oma heliloojast sõbrale. See aitas ka pisut ning oligi valminud laul, mis ainult 5 laulu seast Iirimaal välja valiti. Armas klaveriballaad, kuid liiga tavaline, et silma-kõrva jääda. Iirimaa, Eurovisiooni absoluutne kangelane, kes lausa 7 korral selle võistluse võitnud, on praegu tagasi tõmbunud. Miks küll? See habras blondiin harrastab kickboksingut ja seal on tal märkimisväärsed saavutused.

3. San Marino, Euroopa vanim (!) vabariik on pisiriik, kes Eurovisiooni kaudu mainet otsib. Kaks kaunist noort inimest, mõlemad 16-aastased, on duo laulus „Chain Of Lights“, mille on kirjutanud tuntud saksa helilooja Ralf Siegel. Tema on tänavu oma 70. sünnipäeva tähistav Eurovisiooni veteran, kelle kontol üks Saksa võidulaul ja erinevatele riikidele kirjutatud 24 laulu. Kindlasti arvestatav on seegi looke, sest siin on võimas tõus ning kaunis refrään, kuid kahjuks on see kusagilt juba tuttav.
Ehk aitavad vanameistri laulu finaali noored ja kaunid esitajad, sest nad mõlemad on vaatamata oma noorusele juba kogenud artistid. Michele Perniola on sündinud ja elab Itaalias, on osalenud Laste Eurovisioonil 2013 ning teda nimetatakse ka itaalia Michael Jacksoniks. Hoides pöialt oma õele, kes esindas San Marinot eelmisel aastal Laste (Junior) Eurovisioonil ansambli Peppermint koosseisus, sai ta tuttavaks oma õega koos esinenud San Marinos sündinud neiu Anita Simonciniga. Teletöötajad märkasid noori ja tegid neile ettepaneku tänavu juba täiskasvanute Eurovisioonil esineda. Nii lihtne see oligi. Edu sellele noorele duetile!

4. Montenegro palkas endale laulu kirjutama serbia helilooja ja laulja Željko Joksimovići, kes kahel korral nii laulja kui heliloojana on jõudnud Eurovisioonil kuldsesse kolmikusse: 2004.aastal oli ta II ja 2012. aastal III. Endise Jugoslaavia üks edukamaid muusikuid on ka kahel korral teistele Eurovisiooni-laule loonud (2007 ja 2008). Laulu „Adio“ maksab tähele panna, sest siin on seda salapära, mis paneb hinge kaasa hüüdma. Olen kindel, et finaali see jõuab. Laulja, 47-aastane Knez on suure lavakogemusega mees, kes mitmel korral juba varem on üritanud Eurovisioonile pääseda ja nüüd siis õnnestunult. Tema loomingulises pagasis on 11 heliplaati. Kuigi teiste esinejate kõrval lausa vanaisa, pole põhjust teda alahinnata – hea hääl ning kaunis laul, mis kõlab serbo-horvaadi keeles.

5. Malta võistluslaul „Warrior“ on sama pealkirjaga kui Gruusia oma ning mingi sarnasus neis on neis ka muusikaliselt. Seda võitleja loomu on Malta 24-aastasel lauljal Amberil lapsest saati. 11-aastaselt alustas ta judoga ning jõudis rohelise vööni, siis sai trauma ning pidi võistluskunstiga lõpetama. Asemele tuli laul. Pärast Eurovisiooni ootavad Amberit lõpueksamid ülikoolis, kus ta õpib algklasside õpetajaks. Ta osales 2012. aastal Malta eurolaulu võistlusel ja jäi kolmandaks, kuid Bakuusse sõitis ta siiski Maltat esindanud Kurt Calleja taustvokalistina. Seega Eurovisioon pole talle võõras. Nii nagu ka laulu autorite kollektiivile, kes on kirjutanud võistluslaule Junior Eurovisionile. Ma kahtlen, kas see sõdalase laul Gruusia kõrvale ikka finaali mahub.

6. Norra duett Morland ja Debrah Scarlett oma lauluga „A Monster Like Me“ on minu suur lemmik. Esiteks laul ise, põnev ja täis kirge. See on armastuse tumedamast poolest, kus minevikus avastamata saladusel oma koht. Teiseks lauljad, mõlemad väga eriliselt võimsate häältega, mis imevad kuulama. Visuaalselt on nad end ehtinud kiretuse loori, mis videos on põnev, kuid laval võib ka tagasilöögi tuua. Aga loodan laululooja ja produtsendi Morlandi (eesnimega Kjetil) nutikusele. Mees on sündinud Norras, kuid enamiku oma elust veetnud Inglismaal, olles omanimelise Absent Elk Kjetil liider, kuid produtseerinud ja loonud mitmetele kuulsustele laule. Möödunud sügisel otsustas Oslosse kolida, et soolokarjääri alustada. Ühel sügisõhtul märkas ta Norra televisioonis võistlussaates „Hääl“ esinenud Debrat, kellele tegi ettepaneku koostööks.
Debrah on sündinud Norras, kuid 5-aastaselt asus tema pere elama Šveitsi, kus ta pikalt elas. Ka tema otsustas just eelmisel sügisel Norrasse tagasi pöörduda ja tegi talendisaates „Hääl“ hea tulemuse. Artistinime Scarlett on seotud eelmise sajandi suurromaani „Tuulest viidud“ peategelase nimega. Norra laul peaks olema finaalis esikümnes. Kas pole nende kahe laulja puhul tegemist Norra projektiga „Talendid koju“?

7. Portugal pole pikka aega Eurovisioonil midagi saavutanud ning lootust finaaliks on seegi kord vähe. 20-aastane Leonor Andrade on küll osalenud Portugali talendisaates „Hääl“, aga see ei too mingit edu tema võistluslaulule, mille autor on Miguel Gameiro, kes ise osalenud lauljana eurolaulu kohalikus eelvoorus 2010.aastal. Väga tavaline ja igav. Kui portugali keelest seda pealkirja tõlkida, siis „Meri, mis meid eraldab“.

8. Tšehhimaa on selline Eurovisiooni osaline, kes kord on ja siis pikka aega pole neist midagi kuulda. Pärast esimest tulekut 2007 jäid nad kolmel järjestikusel aastal viimasele kohale ja siis oli viis aastat pausi. Nüüd taas tagasi. Laul „Hope Never Dies“ võiks tõlkes kõlada „Lootus sureb viimasena“. Tegelikult on see võimas rock-sugemetega ballaad, mis võiks finaali magusust veidi vähendada küll. Esitajad Marta Jandova (41) ja Vaclav Noid Barta (34) on väga kogenud muusikud, kes käinud läbi rahvusvahelisest showkatlast. Marta on mõnda aega elanud ja õppinud USAs, siis tegutsenud Saksamaal ühe rockansambli solistina ja pöördunud 2008. aastal tagasi kodumaale, kus on tööd leidnud nii muusiku kui telesaadete juhina. Vaclav on mänginud nii teatrites, muusikalides, ansamblites. Mees, kelle mitmekülgsust võiks kadestada, on võistluslaulu autoriks.

9. Iisraeli esindaja Nadav Guedj on vaid 16-aastane, mida tema välimuse põhjal oleks raske arvata. Ta näeb oluliselt küpsem välja, kuid Pariisis ündinud nooruk on Iisraelis tagasi ning pärast sel talvel toimunud teleshow´d „The Next Star“, tehti talle ettepanek esindada oma maad Eurovisioonil. Ansamblis solistina esineva ja õhtuti ka kelnerina töötavale noorukile oli see üllatus. Laulu Golden Boy kirjutas Doron Medalie, kes olnud kuulus mitte heliloojana, vaid Iisraeli esituste lavastajana Eurovisioonil 2008, 2010 ja 2013. Laulus on kaasaegset R&B ja idamaade etnorütme. Ma ei oleks kindel, et see laul finaali jõuab, kui mitte juudirahva esindatus maailmas niivõrd suurt osakaalu ei mängiks ja näpud telefoniklahvidel hääli ei tooks.

10. Läti peale tahaks panustada, sest lauljatar Aminata (Savadogo) on omaloomingulise looga ülimalt kaasaegse helikeelega artist. Ja miks ei peaks sellised laulud Eurovisiooni finaali kuuluma? Ta on sündinud Riias lätlannast ema ja Burkina Fasost pärit isa peres. 22-aastane Aminata on õppinud muusikakoolis flööti ja praegu tudeerib ta Läti Ülikoolis rahvusvahelist ärindust. 15. eluaastast peale on osalenud erinevatel konkurssidel ja küllaltki edukalt. Eks veidi eksootiline välimus, kui ka põnev hääl ole teda edasi viinud. Laul „Love Injected“ peaks nooremale publikule hästi peale minema.

11. Aserbaidžaani esindab taas kord solistina Elnur Hüseynov, kes duetis Samiriga juba 2008. aastal riiki esindas. Siis tuli 8. koht ning masendunud Elnur põgenes aastaks avalikkuse eest. Siis teatas ta ootamatult, et suundub elama hoopis Ukrainasse, kuid õnneks ta sellest plaanist loobus. Kuid peagi suundus hoopis Türki, kus 2014.aastal võttis osa konkursist „Hääl“, mille tänavu veebruaris ülekaalukalt võitis. Kohe pärast konkursi võitu hakatakse sahistama, et Elnur saab ettepaneku esindada Aserbaidžaani Eurovisioonil, kuna Türgi on teatanud oma mitteosalemisest. Nii ka läks ning võistluslaulu „Hour Of The Wolf“ kirjutasid talle 4 rootslast, kes juba arvukalt aseritele suurt edu toonud laule on teinud.
Täna Istanbulis elav Elnur on 28-aastane ja sündinud hoopis Turkmeenias sõjaväelase peres, kes kolis Bakuusse 1999. Ta on saanud muusikalise hariduse ja täiendanud end ka välismaal. Töötanud nii teatris kui ka oma teisel erialal – juuksuri-stilistina. Ma julgen selle suurepärase laulu koos väga hea esitusega finaali ennustada.

12. Islandi lauljanna Maria Olafs on 21-aastane ning lisaks laulmisele mängib nii harrastus- kui professionaalsetes teatrites. Viis aastat on ta teinud koostööd loomingulise grupiga Stop Wait Go, kus on 6 erinevat autorit ja produtsenti, kes pakkusidki Mariale tänavuseks Islandi eelvooruks välja laulu „Väikesed sammud“, mis hiljem ingliskeelses versioonis sai pealkirjaks „Unbroken“. Tugev lugu ja hea esitus, kuigi ma veidi kahtlen, kas kolmele Skandinaavia riigile on finaalis kohta, sest sõbrahääled on head, kuid Rootsi ja Norra kipuvad need endale saama.

13. Rootsi on üks favoriite ja mitte põhjuseta. Rootsil on ju hästi läinud ja kui vaadata, kellele rootsi heliloojad Eurovisiooni laule kirjutavad või produtseerivad, siis on selle maa edus kõik kindlad. Nende Melodiefestivalen on Eurovisiooni mõõtu rahvuslik pidu ja tänavune võitja 29-aastane Mans Zelmerlöw oli sellel juba kolmas kord. Siis tuligi võit lauluga „Heroes“, mis vapustas oma nutika visuaaliga, kus kriipsnukud sünkroonis lauljaga tantsisid. Kahjuks osutus see kriipsnukkude taust plagiaadiks ja see võeti maha, kuid laulja teatas, et nüüd on hoopis teine ja parem kujundus, millega Viinis tahetakse üllatada. Rootsi endi autorite laul pole minu arvates vahest kõige erksam, kuid efektne kujundus ja lavastus võivad selle viia võidule ka. Praegu reitingute järgi liider, aga kui jääb esikolmikusse, on see tubli tulemus. Kindel finalist.

14. Šveits on see riik, kus esimene Eurovisioon 1956. aastal toimus ja mis selle ka esimest korda võitis. 1988 tõi võidu Celine Dion ja siis oli selline kõikumine siia-sinna. Viimast korda oli Šveits esikümnes 2005. aastal, mil meie Vanilla Ninja tüdrukud selle riigi 8. kohale laulsid. Tänavuse esinejaga, kelleks on 25-aastane Melanie René, käib kaasas legend, et üks tema esiisadest oli prantslasest laevakapten, kes abiellus india printsessiga. Kuigi Melanie on sündinud Genfis, on tema välimuses tõmmut verd näha. Ta oli laval esimest korda juba 7-aastaselt ja sealt on see edasi läinud. 2010. aastal otsustas ta minna elama Inglismaale, et seal end muusikaliselt ka täiendada. Tema omaloominguline laul „Time To Shine“ on põnev ning mina poleks selle vastu, kui see ka finaali jõuaks. Sarnasus Läti ja Šveitsi esinejate vahel pole mitte ainult tõmmus veres, vaid ka selles, et mõlemad kirjutasid oma lood ise.

15. Küprose lauljanna pääses juba Kreeka lipu all finaali. Nüüd Küprose oma noormees 21-aastane John (Iannis) Karayiannis, suurte tumedate raamidega prillitatud näos. Ilus hääl ja ilus lüüriline laul, mille Johni jaoks kirjutas Londonis elav Mike Connaris, kelle edukaim laul „Stronger Every Minute“ tõi 2004. aastal Küprosele seni kõrgeima 5. koha Eurovisioonilt. Laul „One Thing I Should Have Done“ peaks eeskätte noorte neidude südameid puudutama. Ehk ka seekord saadab edu vähemalt finaali?

16. Sloveenia on üks favoriite ja seda maad esindab Maraaya, mis on tegelikult loomingulise paari, vokalisti ja helilooja Marjetka ning produtsent-helilooja Raay, ühine esinejanimi. Paar on juba ka viis aastat abielus ning kasvatab kahte poega. Raay on 30-aastane üliedukas sloveenia produtsent, kes jõudnud palju teha oma maa muusika jaoks. Abielupaar on esinenud koos ansamblis Turbo Angels 2005-2009.
Selleaastase võistluslaulu „Here For You“ on nad kirjutanud koos ning tekstimeistrina kasutanud Charlie Masonit, kes oli eelmise aasta Austria võidulaulu autorite meeskonnas. See indie-pop stiilis lugu, milles on ka souli elemente, jõuab finaali ja on pretendent kohale esikümnes.

17. Poola paneb punkti II poolfinaalile. Lavale sõidab ratastoolis lauljanna Monika Kuszynska, 35-aastane vapper naine, kes pärast traagilist autoavariid 28. mail 2006 jäi alakehast halvatuks. Kuid muusikast ta ei ole loobunud ja koos oma heliloojast abikaasa Kuba Raczynskiga on nad kirjutanud tänavuse Poola võistlusloo „In The Name Of Love“. See on üks lauludest tema uuelt heliplaadilt. Südamlik ja kaunis estraadlik laul, mille edule saab kaasa aidata lauljanna õnnetu saatus. Ma olen Eurovisioonil näinud pimedaid lauljaid, karguga ja kipsis esinejaid, kuid ratastoolis mitte.