Hilisõhtune vaade Estoniale Foto: Andres Putting
16. septembril oli Rahvusooper Estonia vana armas maja täis kohvilõhn ja rõõmsat jutuvada. Esines Estonia poistekoor. Täpselt kell seitse õhtul algas Wagneri ooperi „Lendav hollandlane” peaproov.

Esimese rõdu galeriis näitus „Ühest ilusast ajast”, mille on koostanud Jaak Jõekallas ja Riina Eerik. See kõneleb teatri tegemistest 1913-1944. Samuti ilmus viimast kümnendit hõlmav järg raamatule „Sada aastat muusikalavastusi kavalehtedel”.
Sünnipäeval algas ETV2s 10osaline saade „Georg Udukübara aaria”

Rahvusooperi direktor Aivar Mäe ütleb oma juhtkirjas. „Estoonlane august `16”, et uus ooperimaja peaks plaanide kohaselt tulema mere ja linnahalli vahele. See piirkond on tulevikus rahvarohke, eeldab restoranide, kohvikute ja parklate loomist ning hästitoimivat ühistrantsporti. Optimistliku ennustuse kohaselt võiks midagi kerkimas näha aastal 2025. Seltskond ettevõtjaid peab linnaga neis küsimustes pidevat dialoogi. Riigikogusse tuleb viia uute objektide arutelu ja ooperimaja peaks nimekirjas esimene olema. Ja Rahvusooper Estonia saab braavotada, et on eeldatavasti mäel.

"Me peame juurde ehitama seda, mida meil ei ole. Kindlasti vajame saale ja kõike teatri juurde kuuluvat. Proovisaale, orkestri harjutusruume. Aga maksimaalne tuleb võtta ikka vanast majast. Mitte seda, et võtame vana maja maha ja lihtalt ehitame uue. Vastupidi, me peame hoidma seda Georg Otsa hingatud õhku..."

Rahvusooperi nimi ütleb, et see on ooperiteater. Samas on muusikal oma nõtkuse ja nahaalse elujõuga alati publikut alati saali tõmmanud. Seda ei saa alahinnata. On vaid teatud muusikalid, mida Estonia võiks teha, arvas kunagi direktor Paul Himma, näiteks "Minu veetlev leedi". Direktor Aivar Mäe ajal toodi see ka lavale.

Samas on õige repertuaaris hoida klassikalist operetti, muusikali auväärset eelkäijat. Selle kohta küsis Voldemar Kuslap värske direktori Aivar Mäe käest kohe esimese hooaja avakoosolekul. Ja tal ei tulnud pettuda, sest lavastati operetid "Nahkhiir" ja "Silva" jt. Hooajal 2016/17 on plaanis taas lavale tuua Carl Zelleri operett „Linnukaupleja”, mida Estonia kümneid aastaid pole lavastanud. Marko Matvere lavastuse esietendus Rahvusooperis Estonia on 26. mail 2017.
Teatri direktor teadvustab endale ka seda, et juhib teatrit, kus on loominguinimesed ja tundlikud inimesed. Kuid ka omamoodi patsiente, kes loomeinimesed paratamatult on. Erilised! Teater on paras "hullumaja", ütles juba vanameister Endel Pärn kunagi huumoritoonides.

Alati saab öelda, et teatrist peaks teles, raadios ja kirjutavas pressis rohkem rääkima ja mitte ainult rahast või sellest, mitu inimest koondatakse.

Ehitab, kujundab, loob, õilistab ja ka lõhub. Flirdib, teeb sulle silma ning unustab. Jätab eemale. Selline on teater. Endine teatri tantsija Elonna Spriit on selles mõttes markantne näide. Ostis pileti pileti Georg Otsa 90. sünniaastapäeva juubelikontserdile, kuna tahtis Otsa austamisõhtul kindlasti kohal olla. Nad on Georg Otsaga nii laval kui ka väljaspool teatrit olnud head perekonnatuttavad. Kutset aga ei saadetud. Elonna Spriit dubleeris Raveli “Boléros” Ülle Ullat ja tegi teisi soolorolle.
„Kas teater "kaotab" su lihtsalt ära?“ kirjutab oma raamatus Ülle Ulla. Teatri veteranid saavad Estonias vaadata peaproove, kui lunastavad selleks ettenähtud pileti. Rahvusooper kellelegi erandeid ei tee. Teatrist lahkutakse sageli ka märkamatult. Ülle Ulla raamatust saab lugeda, et mitmele meie teatri jaoks kunagi väga olulisele ja andekale solistile anti märku, et mängumaa on nende jaoks sulgumas.

"Estonia on kallis teater Eestist vaadatuna," on öelnud kunagine direktor Paul Himma. „Me ei konkureeri niivõrd draamateatri või linnateatriga, vaid Helsingi ja Stockholmi ooperiteatritega, eks ole. Siin on meie käärid. Eesti jaoks tundume suur ja kallis, aga selleks, et rahvusvaheliselt konkurentsis püsida, jääb meil üks null eelarvest puudu.“
Öeldakse, et null pole number, aga kui jääb eelarvest puudu, saab nullist number.
Uuest ooperimaja vajalikkuses ei kahtle direktor Aivar Mäe, dirigent Neeme Järvi ega kahelnud hetkeksi ka maestro Eri Klas.

Raha ei pane paremini tegema, aga on vana tõde, et rikkus on juurdepääs rikkusele. Vaest teatrit et tule keegi vaatama. Ennekõike peab aga lavalt paistma kvaliteet.

Teater on küllalt konservatiivne asutus. Aga kui s e e hooratas pöörlema hakkab, ei peata seda keegi, on öelnud Endel Pärn.

"See on olnud minu kõige huvitavam väljakutse olla rahvusooperi direktor. Ja me oleme õigel teel, kuid töö jätkub,” ütleb teatri direktor Aivar Mäe.

2011. aastaks plaaniti esimesed uue ooperimaja vundamendikivid sisuliselt paika saada. Aga raha?
"See, mida raha eest saab, on odav. Meie ehitame ja kujundame uut teatrit seestpoolt - see on tulevik...”