Scanpix
"Vajan naist, kes on väga hea figuuriga, tark ja haritud, eelistatavalt magister või doktor," ütleb keskealine mees tutvumisportaali kaudu saadetud kirjas. Sellega nõudmistenimistu ei lõppe. Oluline on, et naine oleks ka märksa noorem, sest omavanust "ei julge ju väljas näidata".

Eestis tavatsetakse naisi süüdistada, et nad ei oska mehi hinnata ning ihkavad vaid nende raha. Ja vallalisi naisi on meil nii palju sellepärast, et nad seavad kaaslase otsingul lati liiga kõrgele.

Aga ehk huvitab ka see, mida ootab naiselt keskealine suhet luua sooviv Eesti mees?

Tutvumisportaalis sain kirja 54-aastaselt mehelt, kes kirjeldas end kui "pisut teistsugust inimest". "Minu väärtused on tihti seal, millele teised käega löövad," kirjutas ta. "Hindan püsivust, stabiilsus ja olen pühendunud ja kirglik mees. Suhtes mõtlen alati vaid ühele."

Härra kontole pilku heites vaatas pildilt vastu heas vormis keskealine mees, kuldkett kaelas, taustaks palmid ja promenaad. Potentsiaalse kaaslase soovitavaks vanuseks oli mees märkinud 37-47. Mina olen – ütleme – nelikümmend.

Kirjutasin viisaka vastuse ning muu hulgas küsisin, milleks talle nii palju noorem naine. Sain sellise kirja (kirjapilt muutmata):

"Minuvanuse naisega pole mul mitte midagi peale hakata. Väljas ei julge näidata, suusamäele teda ei jätku, tantsida ta ei jõua, seksida ammugi mitte, autoga kimada samuti mitte, õlut ei joo, konjakit ei naudi. Milleks mulle selline kodumemm? Vuh!

Vajan naist kes:

– noorsuslikkus
– sale ja sportlik, kuid väga hea figuuriga
– tark ja haritud (eeldatavalt vaimselt arenenud ja oma ala tipptegija, eelistatud magister või doktor)
– tervislike elukommetega
– armastab tavalist, heavy ja hard rocki
– on palju lugenud ja teab elu reegleid
– on hoolitsetud ja kena ning hoolas
– armastab ja hoiab oma kaaslast, oma lapsi ja sõpru ja tunneb armastuse püramiidi ülesehitust
– armastab oma kodu ja annab endast kõik, et alati oleks väga hea, turvaline ja mõnus olla nii meil endil kui ka kõigil teistel meie ümber
– meeldib autoga kas või kolmesajaga kimada, reisida, seiklusjanuline
– meeldib käia kontsertidel, kinos, teatris
– meeldivad jalutuskäigud, tähistaevas, küünlaleek ja muud romantilised hetked
– meeldivad mahedad veinid ja väga hea konjak
– meeldib oma töö ja on ühiskondlikult aktiivne ja seltsiv
– meeldib alati olla igal võimalusel kaaslasega koos
– meeldib vallatu ja kirglik seks olenemata ajast ja kohast
– meeldib olla tõeline naine ja kaaslane."

Ohoh! Isegi kui mõnes punktis järeleandmisi teha, on need ju invaliidistavad ootused! Me – naised-mehed – elame ühes maailmas, samade füüsikaseaduste järgi. Ka naise ööpäevas on vaid 24 tundi, kuidas ta peaks kõike seda jõudma? Ja mida oodata mehelt, kes sellised nõudmised seab? Ta on ilmselgelt tavaline oss, kes vaevalt küll kunagi tolmulappi kätte võtab, pesu triigib või lapsega arsti juurde läheb.

Pakute, et äkki on erand? Ei ole erand. Järgmine kirjutaja oli samast kategooriast – ammu viiekümnendad ületanud mees, kes niisamuti otsis keskeltläbi tosin aastat nooremat naist. Põhjendus oli sedakorda küll leebemas vormis sõnastatud, aga sama sisuga: "Mina tahan jalgrattaga sõita, purjetada, tennist mängida, matkata, telgis magada, aga paljud viiekümnesed naised pelgavad seda laadi meelelahutusi."

Kõva põhjendus tõesti. Viiekümnesed naised teeksid kõike seda – purjetaks, matkaks, sõidaks rattaga jne – suurima heameelega. Põhjus, miks nad loobuvad, on see, et neil füüsiliselt ei jätku aega. Sama kehtib ka neljakümneste ja nooremate osas. Samal ajal kui mehed käivad tööl ja tegelevad toredate hobidega, käivad naised tööl, peavad kodu korras ja hoolitsevad laste eest.

Füüsikas kehtib ühendatud anumate seadus – kui ühte nõusse vedelikku juurde kallata, siis varsti vedelike tase anumates ühtlustub. Sama peaks kehtima ka paarisuhtes – ei saa eeldada, et üks pool – naine – teeb palju rohkem kui teine. Kui mehed võtaksid osa kodutöödest ise ära teha, küll siis naiste seiklusvaim ka kasvaks. Nii lihtne lahendus.

Naised on muidugi kohati ka ajupestud ja lisaks tavapärastele "naistekohustustele" – töölkäimisele, lastekasvatamisele, koristamisele-pesemisele-kokkamisele – üritavad meestega nende hobisid jagada, käivad õhtuti hambad tangis ühisel rattaringil ja nädalavahetusel matkamas. Öösel aga riietuvad sekspesusse ja võimlevad igas võimalikus poosis, et mees neid mitte tavaliseks külmaks eesti kalaks ei nimetaks, kes seksida ei oska. Niimoodi rabavad naised ennast oimetuks või hullemal juhul sandiks. Ja siis nende mehed, auväärsed härrad, leiavad, et naised on viiekümneselt kõlbmatud. Halval mehel haige naine, mis muud.

Aga viiekümnesed mehed, nemad omavad kusagilt teadmist, et Eestis on iga kümne naise kohta üheksa meest, ja elavad õndsas ettekujutuses, et on igale naisele taeva kingitus. Tõepoolest, tulge maa peale! Vaadake peeglisse ja mõelge, mida on teil pakkuda, sest seks ja raha ei ole need artiklid, millega naist võluda. Haritud ja töötaval naisel on palju mõnusam ja mugavam elada üksinda. Armastust ja hoolitsust saab naine jagada oma lastele, kelle juurest tema ei ole põnevate seikluste otsingul jalga lasknud. Ja siis lastelastele... Kes neid tingimusteta vastu armastavad.

Eks sellepärast ongi paljud naised pärast lahkuminekut uue kaaslase (mitte uute tutvuste) otsingutest loobunud ja pühenduvad elu elamisele.

Allikas: Pealinn