Kahe lapse isalt uuriti, kas teise lapse saabudes oli juba mingi kogemus all ning kas see tegi asja lihtsamaks. Daniel sõnab, et ega see vist kunagi päris lihtne ei ole. Tema meelest on see maailma kõige hullem paradoks.

“Ühest küljest on see maailma kõige loomulikum asi, et lapsi tuleb juurde, teisest küljest aga kõige hapram asi, sest nii palju võib valesti minna. On olnud selline tunne, et hoiad hinge kinni, et kõik oleks hästi ja kõik oleksid terved.”

Ta kujutab ette, et isegi kui oleks kümnes laps, siis eriline tunne ei kao ära. Ta kinnitab, et rasedusperiood on muidugi mehe jaoks lihtsam, kuid kohati ehk isegi emotsionaalsem. Selleks võib terve elu ette valmistada, aga ikkagi mitte päris valmis olla.

Laste nimede kujunemine

Daniel meenutab, kuidas kujunes tema esimese lapse, kahe ja poole aastase Elviine nimi. Peale haiglast koju toomist ei olnud beebil nädal aega nime, oli üleminekuperiood. Elviine oli tegelikult Danieli vana-vana-vanaema nimi ja oli hea lihtne perekonnast ilus nimi võtta. Ka isiksus selle taga olevat olnud hästi äge naine.

“Tahtsime anda Elviinele kaasa väikese päranduse oma vana-vana-vanaemast, ta võiks alati teada, kes ta on ning keskenduda elus õigetele asjadele.”

Teise lapse nimi, Ella, tuli aga täiesti lambist, räägib Daniel. Beebi oli kolm nädalat ilma nimeta. Daniel räägib, et Eesti seadus piiritleb ära, kui laps on kuu aega ilma nimeta, siis paneb ametnik talle nime. Danielil tekkis sportlik huvi, et ehk ootaks ära, äkki tuleb geniaalne nimi.

Ella käis neil tegelikult juba varakult nimekirjast läbi ning lõpuks jõudsid nad nimeni ringiga tagasi.’

Tütarde sünni juures olemine ja abitusetunne

Laste sündidest rääkides nendib mees, et ta oli oma mõlema tütre sünni juures ja kogu seda protsessi näha ei ole lahe. Elus on palju lahedamaid asju, kui see, kuidas sa näed, kuidas su armastatud kaaslane lihtsalt piinleb.

“See ei ole väga kihvt, just see, et sa oled abitus seisus ja ei saa midagi teha. Ükskõik, mida ma teen, see on ka ilmselt vale. Ma teen tuult — ma ei taha tuult! Ma hoian käest — ära hoia! Kõik, mida sel hetkel teha, on niikuinii vale.”

Daniel meenutab, et hästi kiiresti oli vaja ümber lülituda ja ta pidi olema väga paindlik. Ta räägib, et tegelikult mees ongi üpris mõttetu vend seal kõrval, sest midagi väga suurt teha ei saa peale vaimseks toeks olemise. Päevakangelane on ikkagi naine ja see on imetlusväärne.