Eesti parim sekretär Reelika Jaanverk: sekretärid saavad aru, et on vajalikud, kui nad ühel päeval kontorist puuduvad ja kolleegid hakkavad sõnumeid saatma
Reelika Jaanverk (36) töötab alles esimest aastat Eesti Kontsertis sekretär-juhiabina, aga mõned nädalad tagasi õnnestus tal pälvida endale 2018. aasta parima sekretäri tiitel. Reelika rääkis meile, millised tabud käivad sekretäri ametiga tänaseni kaasas ja mida on parimaks sekretäriks olemiseks vaja.
Reelika tõdeb, et parima sekretäri tiitel annab talle töö tegemiseks ja enda arendamiseks palju motivatsiooni juurde ning kuigi enda tõestamiseks pidi pika päeva jooksul nii mõnegi keerulise ülesande lahendama, siis võit oli seda kõike väärt. “Minu mõte oli selles, et kui ma pääsen finaali ja peaksin selle võitma, siis see oleks justkui kirss tordil, tõestades, et ma teen õiget asja,” selgitab ta.
Esimeseks ülesandeks, mis konkursil ära teha tuli, oli enda kirjeldamine läbi tuntud muinasjututegelase, kelleks Reelika valis Tuhkatriinu. “Mõtlesin tükk aega, et mis see võiks olla ja kui oma abikaasa käest nõu küsisin, ütles ta naljaga, et ma olen ju Tuhkatriinu ja tema prints, kes mu valgel hobusel ära päästis,” meenutab ta. “Tema tegi küll nalja, aga mina mõtlesin, et tegelikult olengi nagu Tuhkatriinu muinasjutust. Töökoht, kus ma praegu käin, on üks suur ball ja kui ma kooli ära lõpetan, leian oma teise kristallkinga üles ja ongi kogu komplekt koos!”
Ka Reelika kolleegid elasid talle konkursi jooksul kaasa ja hiljem kiitsid taevani. “Nad on mu üle rõõmsad ja ütlesid, et teadsid, et ma olen õige inimene, kes selle ära võidab,” rõõmustab Reelika.
Kontsakingadega mööda treppe
Kui Reelika põhikooli lõpetas, unistas ta hoopis fotograafi ametist, aga kuna tol hetkel ei saanud ilma keskkooli lõputunnistuseta seda ala õppima minna, jätkaski naine hoopis kooliga. “Kui keskkooli ära lõpetasin, mõtlesin, et joonistada ma ju oskan ja äkki võiks teha hoopis midagi arhitektuuriga seoses, aga siis tuli juba pere peale ja mingil hetkel tundsin ikkagi, et mulle meeldib paberitega sehkendada,” räägib ta. “Proovisin mitu aastat ka klienditeenindaja tööd, aga siis otsustasin, et aitab ja viisin paberid kooli sisse. Otsustasin, et kui sisse saan, saab minust sekretär.”
Sekretär-juhiabina on Reelika vastutada kõik kontoriga seotud toimetused, kolleegide ja ülemuse aitamine nii väikeste kui ka suurte asjadega. “Vaatan üle, et kõigil oleksid töövahendid olemas, vastan telefonile ja suunan kõned õigete inimesteni, abistan kolleege ja olen ka ülemusele paremaks käeks,” selgitab ta nõustudes, et tänaseni mõeldaksegi, et sekretäri tööks ongi ainult ülemusele kohvi toomine ja telefonile vastamine. “Mõeldakse, et ta ongi kõrgetel kontsadel, miniseelikus ja klõbistab oma pikkade küüntega arvuti taga ning muud ei teegi. Aga sekretärid saavad aru, et nad on vajalikud, kui nad ühel päeval kontorist puuduvad ja kolleegid hakkavad sõnumeid saatma, et abi paluda.”
Sekretäri dresscode — mis see on?
Reelika istub intervjuul mu vastas seljas naiselik lillat tooni kleidike, mustad efektiga sukapüksid ja kõrge kontsaga kingad. Sekretäride puhul on sageli just nende riietusele palju tähelepanu pööratud ja ka 21. sajandil on neil olemas täitsa kindel riietusetiket, mis paneb paika nii selle, kui palju ehteid nad tohivad kanda või millised peaksid olema jalanõud. “Praegu ma tegelikult juba rikun üht reeglit, sest mul ei ole nahavärvi sukapüksid jalas,” ütleb Reelika muie näol, lisades, et ta riietab end siiski tunde järgi. “Kui tunnen, et tahan teksades minna, siis lähengi teksades — vastavalt enesetundele. Üldjuhul on mul ikkagi tööriietuseks kleidid ja seelikud, aga aeg-ajalt võib mind ka pükstes näha. Ka kontsakingadel jooksmist tuleb igapäevaselt ette ja kuna meil on kontor läbi nelja korruse, siis seal annab kõvasti mööda treppe joosta, sest lifti meil ei ole.”
Tõeline power woman
Reelikaga rääkides jääb paratamatult mulje justkui oleks tegemist imeinimesega, keda ei suuda miski kõigutada, aga tegelikult tunnistab ka tema, et tal on halbu päevi. “Kui see halb päev peaks hommikul pihta hakkama, siis ma võtaksin ühe mõnusa doosi šokolaadi,” avaldab ta oma valemi, mis aitab kõigest positiivselt välja tulla. “Kui see ei aitaks, läheksin ja teeksin ühe kiire trenni, sest see aitab mul uut energiat ammutada ja pingeid maandada. Suvel üritan joosta — olen üksinda keset loodust, tuul käib peast läbi ja halvad mõtted kaovad -, aga kui on jahedam, käin rühmatreeningutes, kus saab end hästi välja elada.”
Reelikale on öeldud, et ta on väga hea kuulaja ja suudab ka väga ärritunud inimese rahulikult ära kuulata. “Ma ei lähe närvi,” tunnistab ta. “Kõigepealt kuulan inimese ära ja seejärel püüan leida lahendused.”
Ühe hea sekretäri kõige olulisemaks omaduseks peab Reelika enesekindlust. “Sa pead uskuma oma võimetesse,” teab ta. “Kui sa iseendasse usud, siis laheneb kõik ilusti.”
