"Õppisin keskkoolis ja minu esimeseks prioriteediks oli kooli lõpetamine ning see, et sattusin missivõistlustele, oli lihtsalt juhuslik hullus,» naeratab Eha.

Missitiitel tema sõnul tänapäeval enam suurt ei maksa ja vaatamata sellele, et vahel tuntakse ta küll ära, siis näiteks paljud Eha koostööpartnerid polnud sel ajal veel sündinudki. Sestap ei oska nad sellest ka midagi arvata, vaid naeratavad lõbusalt, kui sellest seigast kuulevad.

Kuid just missivõistlustel pandi tähele Eha modellivõimekust ja nii sattus ta ka New Yorki. "Kõigi võistluste suurim pluss ongi see, et need avasid minu kui suletud ühiskonnast tulnud noore inimese jaoks maailma, sest olen praeguseks käinud 46 riigis, pooltes neist just sel ajal ehk oma kahekümnendate eluaastate alguses," märgib Eha.