“Katsusin sarnaselt Leeloga (kirjanik Leelo Tungal, filmi “Seltsimees laps” peategelase prototüüp — V.L.) tihti ukse taga kuulata, millest vanemad räägivad ja millestki aru saada, sest kogu aeg kardeti, et mis, kus ja kes,” tunnistab näitleja.

Lisaks avaldab Ene, et ta armastas sarnaselt Leelole Stalinit. “Vaidlesin vanaemaga, et selliseid asju nagu apelsinid ja banaanid polegi olemas, mille peale tema siis näpistas mind, et olen kui sündinud kommunist,” meenutab ta. “Elasin pidevalt nagu kahe tule vahel — ühelt poolt hirm millegi ja kellegi ees, kes võib iga hetk sind kuhugi ära viia, teisel pool hea Stalin, kes armastab lapsi.”

Ene tunnistab, et see seletamatu hirm lapsepõlvest jälitab teda tänaseni.

Loe pikemat lugu Enega värskest Naistelehest.