“Avastasin ka, et ma ei olegi suutnud ega osanud oma kaotusvaluga varem tegeleda, seda endast välja lasta — olen seda lihtsalt 26 aastat edasi lükanud,” selgitas ta. “Eks ma paljusid asju kas või seoses isa kaotusega surusingi enda sisse ja blokeerisin ära. Selline strateegia on mul olnud lapsepõlvest saati, et ükskõik kui raske on, ma pean liikuma edasi, olema tubli ja tegema oma asja.”

Yoko arvab, et selline elumuster oli ka üks põhjusi, miks ta eelmisel aastal tugeva füüsilise läbipõlemiseni jõudis. Yoko varises kokku eelmise aasta suvel, seejärel sai haiglaravi ja võttis kuu aega ravimeid. “Igal inimesel on siiski mingi piir ja võimekus kõike kanda. Ühel hetkel lendab aga kõik suure pauguga välja — nagu kevadine suurpuhastus."