Egle sõnul saab heasse füüsilisesse vormi praktiliselt igaüks olenemata vanusest või eelnevast treeningkogemusest — tema plaani jälgides on oma vormi püsivalt parandanud tänaseks juba sajad Fitbody grupis osalejad.

1. Tee plaan!

Ütlus “If you fail to plan, you plan to fail” kehtib igas valdkonnas, nii ka treeningute puhul. Kui sa pole endale konkreetset eesmärki seadnud, siis uitadki nagu siil udus ja imestad miks mitte midagi ei muutu.

Seega alustuseks pane paika konkreetsed eesmärgid. Tee kindlaks, kas soovid lihastoonust parandada ja saavutada trimmis keha, langetada kaalu, parandada sooritust mõnel spordialal või taastuda vigastusest.

Iga eesmärk nõuab erinevat lähenemist ning eesmärgi poole liikumine peab olema jälgitav — et saaksid ülevaate, kas oled ikka õiges suunas liikumas. Siin on abiks kehakoostise analüüs ning professionaali poolt tehtud treeningkava.

2. Arvesta enda isikupäraga

One size fits all” lähenemine suurepärast tulemust ei anna. Iga inimene on unikaalne. Lähtuvalt vanusest, geneetikast, elustiilist, eesmärgist, kehakoostisest ja ka iseloomust sobivad meile erinevad treeningud. Jah, just viimast peame kindlasti arvestama treeninguid planeerides.

Mõned inimesed kohanevad trennidega aeglasemalt ning teised harjuvad kavaga näiteks 2 nädalaga nii, et areng peatub. Mõnele sobivad pigem rahulikku laadi treeningud, teised teevad parima tulemuse intensiivsete treeningutega.

Küsi endalt, mitu trenni sobib just SINU graafikusse ning kui kiiresti soovid jõuda eesmärgini. See, mis sobib sõbrannale, ei pruugi olla parim lahendus SINULE. Nii on!

Kui tahad keskpärast tulemust, siis pole muidugi vahet — peaasi, et treenid ja oled terve. Kui eesmärgid on konkreetsemad ja sa ei taha järjekordselt pettuda, tuleb arvestada oma vajaduste ja eripäradega.

Hea spetsialist aitab kindlasti kiiremini eesmärgini jõuda ning nii hoiad kokkuvõttes palju aega ja raha kokku.

3. Keha on tervik

Kui tahad olla heas vormis, terve ning õnnelik, siis ei saa mõelda ainult sellele ühele tunnile, mis päevas trennile kulutame. See, mida teed oma ülejäänud 23 tunniga, mängib väga suurt rolli.

Kas sa taastud piisavalt? Kas sa magad piisavalt? Kas toitumisharjumused toetavad su eesmärki? Kas oled vaimselt tasakaalus? Kõik need küsimused vajaksid vastust JAH ning just seda mina enda treenijate puhul arvestan.

Unekvaliteet ja trennide vaheline taastumine on tihti just valdkonnad, millele kõige vähem tähelepanu pööratakse. Nende roll on hea enesetunde ja vormi saavutamisel on hindamatu!

4. Ära jää treeningutega mugavustsooni

Inimesed kohanevad erinevate koormustega kiiresti. See, kui kiirelt keegi treeningutega kohaneb, on individuaalne, aga edasijõudnud treenija peaks treeningkavas tegema muudatusi 4-6 nädala tagant. Kui jääda liiga kauaks püsima täpselt samasse kavasse, ei toimu enam soovitud edasiminekut. Ka motivatsioon langeb ning sama asja liiga pikalt tehes tekib oht vigastusteks.

Miks see nii on? Sest kui me teeme liiga pikalt ühesuguse koormusega ühesuguseid harjutusi, koormame pidevalt sama lihasgruppi, mis võib kutsuda esile vigastusi.

5. Ära oota ideaalset teekonda

Ole valmis tegema muudatusi ja kohanema olukordadega. Kui sa ei saa täita oma seatud plaani, siis see ei tähenda et lööd kõigele käega! Nagu öeldakse: “elu tuli vahele”. On loomulik, et me ei saagi igat sammu 100% planeerida, eriti arvestades tänast olukorda maailmas. Siin ongi oluline vaadata igas olukorras, kuidas sina saad kõige paremini kohaneda ja mida ise ära teha.

Muudatus plaanis ei ole läbikukkumine! Oluline on jälgida, et sinu tegevus viiks sind lähemale oma vormiideaalile ning selleks on palju erinevaid viise. Kui plaani A jälgida ei saa, tuleb teha plaan B, mida oled valmis tegema, et mitte kalduda kõrvale oma unistusest olla heas vormis, terve ja õnnelik.

Kõik mis teeme, teeme ju endale!