Mida gaseeritud ja maitsestatud veed tegelikult sisaldavad?

Gaseeritud ja magustatud veed sisaldavad üldjoontes süsihappegaasi, suhkruid, erinevaid maitse- ja lõhnaained. Näiteks sisaldab üks maasikamaitseline vesi lisaks veele ka glükoosi-fruktoosisiirupit, sidrunhapet, looduslikke lõhna- ja maitseaineid ning säilitusained (E202 ja E211). Antud näite puhul on 1,5-liitrisesse veepudelisse kavalalt peidetud 80g ehk 20 teelusikatäit suhkrut!

Mida teevad lisatud suhkrud meie hammastele?

Magusa ja meeldiva maitsevee saamiseks lisatavad suhkrud annavad hambakatus elavatele bakteritele vajalikud vahendid, millega toodetakse hambakude lahustavaid happeid. Selle tulemusel muutuvad meie hambad haavatavaks. Pärast iga söögikorda toimub suus happerünnak, mille meie organism suudab ära neutraliseerida, aga kui söögikordasid ja magustatud jookide tarbimist on päeva jooksul liiga palju, siis jäävad ülekaalu hambaid lagundavad protsessid ja tekivadki hambaaugud.

Millist mõju avaldab süsihappegaas ja happelised maitseained meie hammastele?

Gaseeritud jookidele lisatud süsihappegaas muudab vee happelisemaks, mis tähendab, et gaseeritud veel on teoreetiliselt võime pikapeale hambaid lahustada, kuna hambaemail on mineraalne kude. Küll aga ei ole uuringud näidanud, et mõõdukates kogustes gaseeritud (mineraal)vee tarbimine oleks meie hammastele ohtlik, sest süljel on võime happeid neutraliseerida.

Kui aga gaseeritud veele lisada ka happelisi maitseaineid, näiteks sidrunhapet või teisi puuviljahappeid, siis muudab see vee pH veel madalamaks. See suurendab antud joogi erosiivset toimet hammastele. Teisisõnu kuluvad hambad kiiremini ja võivad ajaga muutuda ülitundlikuks. Sidrunhape on hammastele üks kahjulikemaid happeid, aga ka üks levinumaid maitseaineid poes müüdavates jookides.

Millist vett valida?

Meie hammaste jaoks on kõige kasulikum juua kraanivett või gaseerimata mineraalvett. Viimane on eriti hea valik pärast treeningut või palava ilmaga. Higistamisega kaotab meie keha palju vajalikke soolasid ja kuna süsihappegaas puudub, siis ei ole karta ka hammaste erosiooni. Osad mineraalveed on lausa kergelt aluselise pH-ga.

Mõõdukal tarbimisel sobib ka gaseeritud mineraalvesi, sest nagu eelpool mainitud, suudab sülg süsihappegaasist tingitud pH languse neutraliseerida ning süsihappegaasi erosiivne toime on nõrk, aga teoreetiliselt olemas.

Võimalikult harva on soovitatav tarbida lisatud suhkrutega vett, mis aitavad kaasa hambaaukude tekkele, ning happeliste lisanditega vett (näiteks sidruni või laimiga), mis põhjustavad hammaste erosiooni.

Kuidas vähendada magustatud ja happeliste lisanditega vee kahjulikku toimet?

Mõõdukas gaseeritud ja magustatud vee tarbimine ei põhjusta koheselt hambaaukude teket või erosiooni. Oluline ei ole tarbitud kogus, vaid antud jookide tarbimise tihedus. Mida harvem, seda parem. Eriti hoolsad peaksid olema inimesed, kelle hammastel on juba erosiivseid kahjustusi või kellel on kalduvus hambaaukude tekkeks.

Vähendamaks magustatud ja happeliste lisanditega vee kahjulikku toimet hammastele, on soovitatav:

  • tarbida antud jooke toidukordade ajal — janujook olgu puhas vesi!
  • pärast maitsestatud vee joomist loputada suud puhta veega.
  • tarbida gaseeritud vett soojemal temperatuuril — nõnda väheneb süsihappegaasi võime vees lahustuda ja vee pH tõuseb.
  • pärast maitsestatud vee joomist närida suhkruvaba nätsu, mis stimuleerib sülje teket. Ka sobib nt juust, mis aitab happeid neutraliseerida.
  • kasutada joomisel kõrt — nii lüheneb kahjuliku joogi kontakt hammastega.