"Selle aasta alguses läksin ma lahku oma eksmehest, kellega ma olin koos kolm aastat. Meil oli ühine sõprade seltskond ja nendega saime me iga nädal kokku. Olid ilusad ajad. Küll aga oli mu eksmees minust küllaltki palju vanem, ta on 31aastane.

Ma olin nii õnnelik, kui me alles käima hakkasime. Ta tundus tõesti kogenud olevat ja ma ei uskunud, et ma oleks võinud talle silma jääda, aga ma jäin. Ta oli väga enesekindel ja tore ning kõik oligi suurepärane, kuni ta täiesti ootamatult mind maha jättis. Ma olin tõeliselt murtud ja ta kasutas seda ära, pakkudes, et me võime vahepeal ikkagi seksida, aga see on kõik ja ma olin sellega nõus.

Olin väga naiivne ja see suurendas minu hinges olevat haava, sest tekkis tunne, nagu me peaaegu ei olekski lahku läinud. Lõpuks suutsin selle ära lõpetada ja päris kiiresti peale seda kohtusin uue mehega, kes on väga armas.

Me hakkasime käima jalutuskäikudel ja ta ei surunud ennast mulle peale, mistõttu meeldis ta mulle aina rohkem. Avastasime, et oleme teineteise jaoks loodud ja kuna ta elas üksinda, mõtlesime oma suhte üks samm kaugemale viia. Saime mõned nädalad seal ilusti koos elatud, kuni minu eksmees võttis ühendust ja rääkis pikalt, et ta on muutunud, see minust lahusolek mõjus talle rängalt ja üle kõige sooviks ta, et ma annaksin talle uue võimaluse.

See tekitab minus nii palju erinevaid tundeid. Ühest küljest olen ma juba oma eluga edasi liikunud ja leidnud mehe, kes tundub olevat selline, keda tõesti saab usaldada. Teisest küljest olid mul eksmehega imelised kolm aastat ja ei tahaks uskuda inimestest kõige halvemat, et nad ei ole võimelised muutuma…"

Allikas: The Sun

Naisteka lugejad, millist nõu oskaksite teie sellele neiule anda?