Sel põhjusel tasuks lükata töölaud kodus päikesepoolsesse tuppa
Euroopa Tervislike Kodude Baromeetri andmetel ütleb 63 protsenti inimestest, et valguse hulk mõjutab töötegemise kiirust ja tulemuslikkust. Sama kinnitavad ka teised uuringud. Näiteks on mõõdetud, et pärast kontorite, tööstus- või kaubandusettevõtete kolimist parema valgustusega ruumidesse kasvab töötajate produktiivsus uues kohas keskmiselt 15 protsenti.
Tõestatud on ka päevavalguse positiivne mõju õpilaste tasemetestide tulemustes. Uurijate mõõtmised on näidanud, et akna pool või piisava päikesevalgusega klassiruumis istuvatel õpilastel on 7–18 protsenti paremad testitulemused kui neil, kes istuvad seinapoolsetes pinkides või ilma akendeta klassiruumis.
Me teame, et inimeste valgusevajadus on suur (suurem kui valgustandardid ja regulatsioonid ette näevad) ja seetõttu on tähtis, et igaüks jälgiks ka ise, et ta piisavalt valguse käes viibiks. See tähendab nii päevasel ajal teadlikult õues olemist kui ka seda, et võimaluse olemasolul võiks oma töölaua nihutada kohta, kus on korralik valgustus ning vähemalt osa aastast ka piisavalt päevavalgust.
Geograafilise asukoha tõttu on Eestis mitu kuud aastas loomulikku valgust selgelt liiga vähe. Seetõttu on meie laiuskraadidel soovitatav järgida reeglit: mida rohkem valguse käes viibida, seda parem. Mõtet toetavad ka Euroopa Tervislike Kodude Baromeetri iga-aastased analüüsid, mille viimasest raportist selgub, et Eestis on kümnendik kodusid, kus lastega pered elavad liiga pimedates tingimustest ja see avaldab mõju nende tervisele.
Sa magad paremini, kui oled päeval piisavalt valgus näinud
Seoseid päevavalguse ja töö produktiivsuse vahel on uuritud palju. Erinevad teadlased kinnitavad, et piisav valguse käes viibimine tagab parema kvaliteediga une ning vähendab haigestumise riske.
„Päeva ja öö vaheldumisel on inimeste bioloogilises toimimises oluline roll ja ümbritsev valgus aitab igapäevaselt käivitada meie sisemist kella,“ ütles Harvardi Meditsiinikolledži neuroteaduste dotsent Dr Steven Lockley.
Selleks, et meie sisemine kell hästi töötaks, on kõige tähtsam hommikune valgus. See annab meile erksust, et me suudaksime päeva alguses suurema jõudlusega tööd teha. Keskhommikust pärastlõunani, kui valgust on kõige rohkem, aitab see meil püsida ärkvel ja energilisena ning kui saabub õhtu, suudame me tänu pimedusele paremini uinuda.
Samas tuleb meeles pidada, et arvutite, nutiseadmete ja telerite vaatamine õhtuti ei soodusta uinumist, sest sinised ekraanid mõjuvad ajule ergutavalt. Seega, ütlevad teadlased, et ekraanid on kasulikud töövahendid päevasel ajal, kuid õhtuti tuleks neist parema une tõttu loobuda.
Parema vaimse ja füüsilise tervise nimel
Vähenenud produktiivsus, väsimus ja uneprobleemid ei ole ainsad, mis vaevavad inimesi, kelle kodus, töökohas ja koolis ei ole piisavalt head valgustust ning kes ka päeval õues piisavalt ei viibi. Neil inimestel on ka suurem risk haigestuda diabeeti, südamehaigustesse, tõenäolisem depressioonioht ja suurem võimalus kaalutõusuks. Väsinuna satuvad nad kergemini õnnetustesse, nende keskendumisvõime on väiksem ning otsustuvõime nõrgem.
Euroopa Tervislike Kodude Baromeeter nimetab valguse vähesust üheks neljast olulisest terviseriskist, mille suhtes inimestel on võimalik oma kodudes midagi ette võtta ja sellega oma tervist ja heaolu parandada. Baromeetri järgi elab Euroopas 4,2 miljonit inimest kodudes, kus on liiga pime.
Järgi neid soovitusi ja sa tunned end päeval erksamalt ja puhkad öösel paremini välja:
- Viibi rohkem päikesevalguse käes, see aitab sul öösel paremini magada — ka tööd tehes istu akna lähedal
- Ööseks tõmba oma magamistoas kardinad ette
- Ära vaata elektroonilisi seadmeid vahetult enne magamaminekut — ekraanide sinine valgus petab aju ära ning äratab su aju valel ajal
- Loo hea magamamineku rutiin — loe raamatut ekraaniaja asemel
- Paigalda lastetuppa oranžikas valgus, kui nad kardavad pimedat või nende uni on katkendlik
