Autism — mis see täpsemalt on ja kuidas märgata beebi puhul sümptomeid?
Oma kalli beebi arengu jälgimine on unustamatu kogemus, aga kuigi iga laps kasvab omal viisil, on mõndade oluliste etappide läbimata jätmine ka ohumärk. Lapse varajasi autismispektri häireid võib märgata juba 6-12kuuselt ja vahel ehk isegi varem, teab kliiniline psühholoog ja autismi uurija Thomas Frazier.
Autism on kaasasündinud ajutalitluse häire. Täheldatavad on teatud iseloomulikud jooned isiku käitumises, suhtlemises ja kõnes. Jooned on mingil määral olemas tegelikult kõigil inimestel, kuid enamasti me ei pööra oma „autistlikkusele” tähelepanu — see ei sega ka meie igapäevaelu.
Siiani ei ole täpselt teada, mis autismi põhjustab: arvatavasti nii geneetilised kui ka keskkonnast põhjustatud tegurid, ehk kõik meid ümbritsevad kahjulikud ained, mille mõju inimestele on tegelikult uurimata. Autismispektri häirega laps võib sündida igaühel. Teistmoodi lapse olemasolus ei tohiks mitte keegi end vanemana süüdi tunda.
Kuidas saada aru, et lapsel on autism?
Dr Frazier soovitab pöörata tähelepanu sellele, kas su beebi reageerib sinu jutule ja teda ümbritsevale keskkonnale. Esimese aasta jooksul peaks ta hakkama lalisema ja kasutama erinevaid žeste nagu näpuga millegi suunas osutamine või sulle naeratamine. "Beebi häälitsustel peaks olema ka mingisugune sotsiaalne funktsioon ja nad peaksid proovima vanematega suhelda," teab ta. Autismispektri häirega beebid seda kõike aga teha ei pruugi.
Autism 3kuusel beebil:
- ei jälgi silmadega liikuvaid objekte
- ei reageeri valju heli peale
- ei suuda asju käes hoida
- ei naerata inimestele
- ei lalise
- ei pööra tähelepanu uutele nägudele
Autism 7kuusel beebil:
- ei pööra oma pead vastavalt sellele, kust tulevad helid
- ei näita sinu vastu kiindumust välja
- ei naera ega vigise
- ei ürita asju kätte võtta
- ei naerata omaette
- ei proovi tegevuste abil tähelepanu püüda
- ei huvitu erinevatest mängudest
Autism 12kuusel beebil:
- ei rooma
- ei ütle ühtegi sõna
- ei kasuta žeste nagu lehvitamist ega käte raputamist
- ei osuta objektidele ega piltidele
- ei suuda seista toe abil
Oluline on siiski mainida, et need märgid ei tõesta sada protsenti kindlalt, et su lapsel ongi autism. Need on lihtsalt mõned märgid, mida hinnata ja mure puhul arsti poole pöörduda.
See, et lapsel on puue, ei ole häbiasi. Probleemist ja kahtlustest lapse kõne ja käitumise osas tuleb lapsevanemal võimalikult vara rääkida spetsialistidega (nt psühhiaater, logopeed, kliiniline psühholoog vms) ning siis otsida koos lahendusi nii tervele perele kui ka lapsele. Autismi ei saa küll ravida, kuid koostöös spetsialistidega on võimalik leida kompenseerivaid meetodeid ja viise, kuidas muuta autismiga isiku suhtlemine ladusamaks ning tema elu sisukamaks.
