Mida iganes sa ka ei teeks, las laps magab just SELLES asendis
Katkend Cecilia Chrapkowska ja Agnes Woldi raamatust "Lapseootus. Fakte ja müüte raseduse ja imikuea kohta".
Imiku äkksurm tähendab, et imik lõpetab hingamise ja sureb, ilma et põhjuseks oleks mõni tuntud haigus. Selle põhjus ei ole teada, aga oletatakse, et lapse hingamise regulatsioon lakkab toimimast.
Kõige suurem imiku äkksurma riskifaktor on see, et laps pannakse kõhuli magama. 1970ndate lõpust 1990ndate alguseni soovitati just kõhuli magamist. Arvati, et kui laps lamab selili ja juhtub oksendama, siis on oht, et maosisu satub kopsudesse. Oli ka märgatud, et kõhuli asend oli intensiivraviosakonnas hea enneaegsetele lastele. Seetõttu soovitati kõhuli magamist ka ajaliselt sündinud lastele kodus. Sedamööda, kuidas soovitus populaarsust võitis, kasvas pidevalt imiku äkksurma surevate laste arv. Olukord halvenes tõenäoliselt veel seeläbi, et hakati maha laitma ka luti kasutamist, arvates, et lutt võib raskendada imetamist. Lutt aga vähendab imiku äkksurma riski (rohkem sellest allpool). 1960ndatel, enne kui nõuanne kõhuli magamise kohta liikvele läks, suri Rootsis aastas umbes 40 last imiku äkksurma. Peale nõuannet kõhuli magamise kohta see number kasvas ning tipp saavutati aastal 1990, mil aasta jooksul suri 146 last.
Umbes selleks ajaks oli lõpuks selge, et last on ohtlik kõhuli magama panna, ning 1992. aastal hakati Rootsis laialdaselt levitama uusi nõuandeid imiku äkksurma ennetamiseks: laps peab magades lamama selili. See viis kiiresti laste surmade arvu vähenemisele, umbes kuni 40 surmani aastas, ning pärast seda on imiku äkksurmad veelgi vähenenud – 2012. aastal suri sel põhjusel ainult 24 imikut.
Ema suitsetamine raseduse ajal ja lapse magamine soojas on kaks teist faktorit, mis suurendavad imiku äkksurma riski. Tee nii, et laps magaks küllalt jahedas, et ta nägu oleks vaba ning et seal, kus laps magab, ei oleks liiga palju patju ja pakse tekke. Väga praktiline on tavaline magamiskott või beebikott, mis on ülaosast nagu kombinesoon ja alaosast nagu magamiskott ning mis ei saa lapse näo peale minna. Magamiskoti juures on hea ka see, et seda saab tõsta koos lapsega ja niiviisi mõnusat voodisoojust säilitada.
Laps külili panna on palju parem kui kõhuli, kuid see on halvem, kui panna ta selili, sest on oht, et laps keerab ennast küljelt kõhule. Paljud lapsevanemad tahavad meelsasti last kõhuli panna, sest selili ei taha laps hästi uinuda ega pikemat aega sügavalt magada. Suuremal osal lastest on kergem uinuda kõhuli, eriti kui nad on pandud tekist tehtud väikesesse „pessa”, mis meenutab emakat. See, et laps magab selles asendis liiga sügavalt, võib olla kõhuli magamise ohtlikkust suurendav tegur.
Üks imiku äkksurma riski vähendav faktor on see, et laps magab, lutt suus. Võib-olla vähendab riski just see, et lutt tekitab lapse pea ja madratsi vahele õhuava. Kahjuks on mõnikord soovitatud lutist loobuda, kartuses, et see häirib imetamist. Arvati, et lapsed võivad hakata halvemini rinda imema, kui nad vahetevahel ka lutti imevad. Kuid teaduslik alus sellele mõttele puudub – vastupidi, halva imemisrefleksiga enneaegselt sündinud lapsed võivad hakata paremini rinda imema, kui nad lutiga harjutada saavad. Seega kasuta lutti, kui see lapsele meeldib, kuid see on väga individuaalne – üks osa sülitab luti alati välja.
Kokkupuude tubakasuitsuga suurendab lapse jaoks samuti imiku äkksurma suremise riski. Jälgi, et keegi neist, kes lapsega koos elavad, ei suitsetaks, ning ennekõike need, kes lapsega samas ruumis magavad. Ohtlik ei ole niisiis mitte ainult lapse magamistoas suitsetamine. Isegi see, kui täiskasvanu, kes on suitsetanud kusagil mujal, magab lapsega samas ruumis, toob kaasa riski suurenemise, eriti kui laps ja täiskasvanu magavad samas voodis.
