Järgnevad märgid kinnitavad, et peaksid oma lapsega rääkima ja uurima, kuidas ta ennast tunneb, sest kui alljärgnevad märgid ei ole tema puhul tavalised, võib kindel olla, et eriolukord on tema vaimsele tervisele mõjunud ja mitte heas mõttes.

Tal on tekkinud keskendumisraskused

Koolis oli ta oivik, aga kodus õppides on hakanud ilmnema erinevad raskused? Ta võib olla küll õppeaastast lihtsalt väsinud, aga ta võib vaevelda ka mõne suurema mure käes.

Tema käitumine on muutunud

Sa ei tunne enam oma armsat last ära? Võiksid temaga pehmelt rääkida ja proovida aru saada, mis teda vaevab.

Stressiga on kaasnenud ebameeldivad sümptomid, mis vaevasid teda viimati väikesena

Kui koolilaps või eelkooliealine on suure stressi all, võib tagasi tulla näiteks öine voodisse pissimine, isegi siis, kui seda probleemi ei ole teil mitu aastat olnud. Kindlasti ei tohiks lapsega kurjustada, vaid peaks välja selgitama tema stressiallika.

Tal on raske magada või ta on hakanud nägema õudusunenägusid

Tasub üle vaadata oma kodune õhkkond. Kui te oma abikaasaga tülitsete tavalisest rohkem, siis ilmselgelt mõjub see lapsele halvasti. Või kui sa oled oma lapse suhtes võtnud kasutusele karmima lähenemise kui muidu, siis see tekitab temas stressi.

Igavus võib olla üks märk depressioonist

Muidugi ei taha ükski lapsevanem isegi mõelda võimalusele, et tema last võiks vaevata depresioon. Aga laps, kes on täiesti tujutu, kurdab igavust, aga samas ei soovi midagi teha, siis tema käitumist ja tujusid tasub jälgida, sest halvimal juhul võibki olla tegemist depressiooniga.

Tal pole enam isu

Kui ta varem sõi korralikult, aga nüüd pole tal järsku enam isu, tasuks kõigepealt mõelda, kas ta liigub korralikult ja saab oma päevase energiavaru kulutatud. Kui see nii on, siis võid uurida, kas tema peakeses toimuvas on kõik korras, sest isutus on samuti üks märk vaimse tervisega seonduvast murest.

Allikas: Insider