“Aga mitte kõik korraga, vaid gümnaasiumis korraga ühel nädalal on kaks lendu ja üks lend on kodus ning siis vahetame järgmisel nädalal nii, et korraga oleks majas vaid kaks lendu,” selgitab Camean. “Et hajutada lapsi, võltida ruumide ristkasutust. Meil on väikesed majad, palju lapsi. Et sööklas, wc-des koridorides ja klassides poleks liiga palju lapsi korraga.”

Möödunud õppeaasta lõpp, kui koolid olid sunnitud distantsõppele, näitas Chema sõnul, et tegureid, miks mõned õpilased koolitöödega teistest maha jäid, oli palju. “Võib-olla see, et kodus oli raske sundida ennast tööle, aga tihti oli ka seda, et vanemad olid kodus, vennad-õed vajasid ka arvutit ja kodus oli vaid üks arvuti, või väike korter ja keegi õpib köögis, keegi söögitoas või oma toas. On ka lapsi, kes kannatavad ärevushäirete pärast ning lapsi, kel on hüperaktiivsuse sümptomid ja nad peavadki liikuma, aga korteris pole kuhugi minna.”

Kogemust iseenesest peab gümnaasiumi juht positiivseks ning nüüd on mõistetud, millega saadi kevadel hästi hakkama ja millega mitte. “Näiteks, meil on koolis väga oluline huviharidus, mis sisuliselt jäi eelmisel aastal seisma,” meenutab ta ja lisab, et nendele asjadele on nüüdseks juba mõeldud.

Camean tõdeb, et inimestevaheline kontakt õppimisel on väga oluline ja ainult läbi ekraani ei saa õppida. “Langeb motivatsioon, huvi. Ma olen ka õpilastele soovitnud, et kui nad peavad ühe nädala kodus olema, siis keelatud ei ole kahekesi õppida. Minge kellegi juurde ja õppige koos,” annab ta ühe hea soovituse. “Nad toetavad üksteist. Või kolmekesi — rohkem ei soovita, muidu tekib pidu, mitte tund. Aga ma väga sooviksin, et koole ei peaks kinni panema.”