"Mul on kaks last, kellest üks läheb nüüd kaheksandasse klassi ja teine esimesse. Noorem laps ootab rõõmuga kooli, õnneks ei ole vanem õde seda õhinat suutnud ära rikkuda. Oleme alati mehega laste vajadused enda omadest ette seadnud. Kuid pole midagi parata, et septembri algus on aasta kõige kulukam aeg. Nüüd on mõlemale lapsele vaja osta kõik koolitarbed ja riided.

Noorem tibu käis rõõmuga minuga kaltsukates riideid valimas ja temal ei olnud nendes poodides olemise vastu midagi. Tema jaoks on see sama, kui käia kaubanduskeskustes. Kuid minu teismeline tütar keeldus minuga teise ringi poodi tulemast ja hakkas karjuma ning uksi paugutama. Ta ütles mulle pisarsilmi, et kui ta peab kaltsuka riietega kooli minema, saab temast terve klassi naerualune.

Minu meelest on see absurdne. Ta ju teab, et meil pole praegu rahalisi võimalusi. Samuti ei viitsinud ta ise suvel endale taskuraha juurde teenida, väites, et tema sõbrad ju ei pea. Meil on sellel teemal nii palju vestlusi olnud, aga teda lihtsalt ei huvita. Ta arvab, et isa ja mina peaksime olema tema rahakotid.

Mitte miski ei näi toimivat. Ta keeldub minuga poodidesse tulemast, ehkki tal tõesti oleks nüüd hädasti kooliks riideid vaja. Olen pakkunud, et annan talle raha ja ta võiks oma sõbrannadega minna riideid valima. Selle peale virutas ta oma toaukse kinni ja ei tulnud sealt mitu tundi välja."

Kuidas seletada teismelisele tüdrukule, et teise ringi poodides käimises ei ole midagi halba?