Ema mure: kas rääkida lapse sõbra vanematele, kui palju nende laps joob ja suitsetab, või pole see minu asi?
Juba eelmisel aastal rääkis mu poeg mulle, et Markus on alkoholi proovinud. Kellegi kolmanda sõbra vend olevat toonud ja andnud Markusele ka. Sealt edasi tulid jutud mokatubakast, järgnes võrdlemisi tihe suitsetamine (nii e-sigaretid kui tavalised) ning kooli lõpuks korraldati juba suurem pidu, kus “kõik olid jumala täis”, rääkis mu poeg. Selguse huvides — tema nendel üritustel käinud ei ole, sest ma ei ole lubanud ja sinna koolilõpupeole ta ise ei tahtnudki minna. Aga igasuguseid üritusi tuleb nüüd sügisel üpris palju ja kindlasti osaleb ka minu laps mõnel. Ma ei saa ju teda nii igaks juhuks terveks kooliaastaks sõpradest täiesti ära lõigata ja koduaresti ka panna.
Igatahes, suvel mu laps Markusega väga ei suhelnud, sest me olime suurema osa suvest kas laagrites või reisidel, nii et mul oli natuke aega hinge tõmmata ja mitte muretseda, aga nüüd, kui kool peagi algab ja oleme linnas tagasi, on ka Markus meil üsna sage külaline ja jututeema. Ja nagu arvata võite — olukord ei ole väga palju muutunud, alkohol ja suitsud on tal ikka üsna suured sõbrad. Kuulsin, kuidas ta mu poja toas üsna kõva häälega rääkis, kuidas nad maksid kellegi suuremale vennale, et too neile viina ostaks, ja kuidas seda siis bussipeatuses joodi. Üks asi veel, mis pani muretsema, oli see, et nendel pidudel osalevad ka tüdrukud ning see viib varem või hiljem teate küll, milleni… Fakt on see, et igavesti ei suuda ma oma last ka vati sees hoida, aga ma ei teagi, millal oleks see õige aeg hakata silma kinni pigistama ja teha nägu, et ma ei saa aru, et ta on purjus või suitsetanud. See aeg on ilmselgelt üsna lähedal, kui meiegi koju esimesed lõhnad ilmuvad.
Mis peamine — Markuse vanematel pole oma lapse tegudest halli aimugi, poiss ise on selle üle väga uhke! Ma ei tea, kuidas selline asi saab kahe silma vahele jääda, on see huvipuudus või tõsine kanapimedus, aga Markusel pole pahandusi tulnud.
Saan hästi aru, et vanus ongi selline ja poisid teevad rumalusi, aga ma ei tea, kuidas peaks käituma. Ma ise küll tahaks teada, kui mu lapsed millegi sellise (ebaseaduslikuga) tegeleks, aga Markuse peale kitumine tundub üsna lapsik ja oma nina teiste asjadesse toppimine, ei taha nagu tüli ka teha. Samas jälle on tegu mu lapse sõbraga, kellel tundub mu lapse üle päris suur mõju olevat, mis tähendab, et tema teguviis hakkab varem või hiljem ka minu lapsele külge.
