Tõsisemad arutelud kliima soojenemise teemadel hakkasid meil pihta kuskil suve lõpus-sügisel. See oli ka aeg, mil Greta Thunbergi tegemistest Eestis rohkem rääkima hakati ja paljud mu tütre klassikaaslased keskkonna vastu rohkem huvi üles hakkasid näitama. Varasemalt rääkis küll mu tütar juba, et peaksime ikka kilekottidest loobuma ja ei tohiks nii palju liha süüa, aga nüüd on see asi võtnud uued mõõtmed.

Kuskil novembrikuus otsustas ta, et ta ei käi enam reedeti koolis, vaid avaldab teiste klassikaaslastega kliima soojenemise vastu meelt. Kodust pidid kaduma nüüd kõik kilekotid, koera jalutamas käies tuleks koera väljaheide ta sõnul pigem põõsa alla jätta/visata, mitte seda ära koristada, lihast loobus ta täielikult ja oli väga pahane, et meie jõululauas seda siiski süüa soovisime ning igasugust plastikut ta enam ei tolereeri ja sunnib ka meid sellest loobuma.

Mingil määral ma ju saan temast aru. See, mida ta teeb, on ta enda tulevikku silmas pidades ja me tõesti peaksime loodusest rohkem hoolima, aga seda kõike ei saa teha nii drastiliselt. Mul pole midagi selle vastu, kui ta kunagi tulevikus lähebki ülikooli keskkonnakaitset õppima, aga praegu peaks ta ikka ilusti koolis edasi käima ja enda lähedastel ka elada laskma.

On mul õigus?