Mees rõõmustab: üks asi, mille eest ma praegusele ajale tänulik olen, on see, et naine hakkas lõpuks ometi kodus süüa tegema

Ma ei tea, kuidas teistel meestel lood on, aga naine, kellega mina olen pea kümme aastat koos olnud, millest viimased kolm kihlatud, ei ole pea mitte kunagi meie kodus süüa teinud. Ta lihtsalt ütleb, et ei oska ja kõik. Aga koroonaviirus muutis kõike ja mina olen selle eest ülitänulik!

Ehk siis üks asi, mille eest ma praegusele ajale tänulik olen, on see, et naine hakkas lõpuks ometi kodus süüa tegema. Olgu, ta on alustanud tavalise pasta-tomatikaste või purgisupi keetmisega, aga vaikselt juba katsetame koos siin kartulipuder-hakklihakaste kombinatsioonidega ja mulle tundub, et ta on tõesti huvitatud sellest. Vähemalt iga kord, kui toit valmis saab, siis minu kiidusõnade peale läheb ta nägu särama. Eks ma kavalusega kiidan ka, sest siis ta ehk tahab rohkem katsetada ka.

Raudselt saan nüüd sõimata, et üldse sellise laisa naisega koos olen, aga tegelikult on ta väga tubli ja hea naine. Hoolitseb minu ja meie kodu eest, ei unusta ka enda eest hoolt kanda, meie seltsielu on tore, meie voodielu on tore ja ta toetab mu tegemisi. Lihtsalt see söögitegemine on jah üks asi, mida ta ei tee, sest ta lapsepõlvekodus ei olnud normaalset kööki ja söögitegemine piirdus tema jaoks võileibade valmistamise vms lihtsaga.

Õnneks on ta sõbrannad ka talle nüüd viimasel ajal lihtsamaid retsepte saatnud ja julgustanud proovima ning tundub, et sellest karantiinist väljume meie küll ühe tänuväärse muudatusega.

Lugeja, millised muutused on teie kodus eriolukorra ajal aset leidnud?