"Olen 29aastane naine ja oma 31aastase elukaaslasega oleme koos olnud neli aastat. Esimesed pool aastat oli meie suhe tõeliselt kirglik, tahtsime ainult ninapidi koos olla. Edasi on kuidagi ainult lahjemaks jäänud. Me saame hästi läbi, käime väljas, kohtingutel, aga tunne on küll selline, nagu oleksime lihtsalt korterikaaslased ja see teeb mind just viimasel ajal eriti kurvaks.

Me ei tülitse ega midagi, lihtsalt on kuidagi väga tuim olla. Elame koos, teeme süüa, intiimelu on ka pigem tuimapoolne, aga päris ära kadunud ei ole. Olen proovinud suhet vürtsitada igasuguste seksinippidega, põnevate kohtingutega, uute söökide, reisidega, aga miski ei näi kirge tagasi toovat ja ma näen, et mu mehel on sama.

Ma tunnen küll, et tema on keegi, kellega võiks abielluda ja tulevikus lapsi saada, aga samas, kui ma mõtlen temast kui korterikaaslasest, siis see vist ikkagi ei ole õige? Aga kui kõikides suhetes on nii, et ühel hetkel kirg ja särts kaob, siis lahkuminek ju ka asja ei lahenda, sest järgmises suhtes juhtub lõpuks samamoodi?

Kas keegi, kes on pikaajalises suhtes ja on leidnud kire uuesti üles, oskaks palun nõu anda, mida sellise asja vastu ette võtta?"