Naine muretseb: sõbranna mees ei ole raseduse ajal talle üldse toeks. Mis suhe see selline on?

Minu sõbranna on esimest korda beebiootel ja kõrvalt vaadates on see ikka väga kurb. Tema mees laseb lihtsalt mööda pidusid ringi ja sõbranna on enamiku ajast üksinda. See nüüd küll normaalne ei ole.

Muidugi ma olen sellest sõbrannaga ka rääkinud ja küsinud, et kas teda tõesti ei häiri, et tema mees ikka veel mööda pidusid ringi laseb, nädalavahetuseti pohmakat välja magab ja beebiasjadest ei huvitu. Ta kehitas selle peale õlgu ja ütles, et tema tuttavad, kes on lapsed saanud, neil oli ka nii, et mehed pidutsesid ja naised tegelesid siis beebiasjadega.

Olen püüdnud talle öelda, et tegelikult oleks ju tore, kui mees ka vähegi beebiasjade vastu huvi tunneks, see on ju nende mõlema laps. Sain jälle õlakehituse ja väikese kurva lause, et ehk siis, kui laps sünnib... Mis suhe see selline on?

Ma tean, et see mees ootas ka väga poega, aga mu sõbranna saab tütre. Raseduse algul oli ta väga elevil, aga kohe kui sai teada, et tuleb hoopis roosamanna, tundus ta kuidagi eemale tõmbuvat ja hakkas veelgi rohkem pidutsema kui varem.

Ma tean, et ei ole vaja oma nina toppida teiste eraellu, aga mu sõbranna tundub tõesti kurb ja kuidagi ju tahaks toeks olla.

Kuidas panna mees mõistma, et tegelikult võiks naisele raseduse ajal toeks olla? Kas oskab keegi nõu anda?