Nõutu ema palub abi: mida ma saaksin ära teha selleks, et minu last ei hakataks koolis kiusama?

"Minu laps alustab esmaspäeval oma kooliteed. Ta ise ootab seda juba õhinaga, aga minul on väike hirm sees. Mind kiusati kooliajal tugevalt ja ma ei soovi seda mitte kellelegi."

"Mäletan enda kooliaega, nagu see oleks olnud alles eile. Olin introvertne tüdruk, kellel ei olnud eriti sõpru. Loomulikult hakati seda kiiresti ära kasutama, ma muutusin klassi peksukotiks. Mulle ei tehtud küll füüsiliselt haiget, aga mind sõimati ja kutsuti koledate nimedega.

Vanemaid see ei huvitanud, nad ütlesid vaid, et õpi enda eest seisma. Klassijuhatajale ma rääkida ei julgenud. Õnneks sai see õudus ükskord läbi ja gümnaasiumis olukord paranes. Kuid siiamaani kannan ma seda valusat taaka endaga kaasas.

Oma lapsele olen ma väikesest peale õpetanud, et mitte kedagi ei tohi kiusata ega kellelegi halvasti öelda. Samuti olen ma talle õpetanud, et kui ta peaks koolis nägema kedagi, kes on väga üksik, et ta prooviks temaga sõbraks saada või vähemalt läheks vahele, kui keegi talle liiga teeb. Kuid nüüd ma saan aru, et ma ei ole talle õpetanud seda, mida teha, kui keegi teda kiusama hakkab ja kuidas sellest kiiresti vabaneda.

Ma ei tea, kuidas talle seda edasi anda, sest minu enda kogemused on rängad ja mina ei saanud kuskilt abi. Mu süda murdub, mõeldes sellele, kui ta peaks üks päev koolist nuttes tulema, sest keegi kiusas teda. Meil on usalduslik suhe ja ma olen talle alati öelnud, et ta võib mulle kõigest rääkida. Kuid ma kardan, et ühel hetkel sellest ei piisa... Mu tütar sai küll lasteaias hästi hakkama, aga oma loomult on ta vaiksemapoolne. Ma nii loodan, et temaga käitutakse koolis hästi."

Palun andke nõu: kuidas ma saaksin emana teha omalt poolt kõik, et mu last ei hakataks kiusama?