Vanuse kasvades kasvab inimeste tõenäosus haigestuda tõbedesse nagu südamehaigused, diabeet ja dementsus. Neid komplikatsioone on kaua aega peetud vananemisega kaasnevaks paratamatuseks.

Värske uurimus kombinatsioonis samateemalise meta-analüüsiga kummutab „talupojatarkuse”, et vanemaks jäädes peadki haigem olema. Nende tulemused annavad mõista, et valdavalt taimne toiduvalik võib aeglustada vananemisprotsessi ning vähendada haigestumise ja suremise tõenäosust.

Teadusajakirjas JAMA Internal Medicine ilmunud uurimus analüüsis rohkem kui 16 aasta vältel enam kui 400 000 inimese toitumisharjumusi ja tervislikku seisundit. Teadlaste töörühma väitel seondus taimsete valkude suurem osakaal haigestumise ja suremise riski rohkem kui 12-protsendise vähenemisega.

Menüü tervislikumaks kujundamine ei nõua suuri ümberkorraldusi. Ainuüksi 3% loomsetest valkudest ammutatava energia asendamine taimsetest valkudest pärineva energiaga seondus üldise suremusriski 10-protsendilise vähenemisega nii meestel kui ka naistel.

Sellele lisandus 11% väiksem südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise risk meestel ja 12% väiksem risk naistel.

Need tulemused täiendavad pikka nimekirja varasematest uuringutest, mille tulemused on kokku võetud teadusajakirjas Journal of the American College of Nutrition avaldatud juhtkirjas.

Teadlased leiavad juhtkirjas, et taimsem toiduvalik võib vähendada haigustesse nagu vähktõved, 2. tüübi diabeet ja südamehaigused haigestumise riski peaaegu 50%.

Mõned uuringud näitasid, et taimse toidu eelistamine vähendas südame ainevahetushäiretest johtuvat suremust Ameerika Ühendriikides poole võrra. Ei maksa unustada, et lisaks tervisehüvedele tooks taimsema toiduvaliku eelistamine suurt kasu keskkonnale.

Seni polnud uurijatel õnnestunud taimsete ja loomsete valkude tarbimise täpseid tervisemõjusid kirjeldada. Varasematest kaugeleulatuvamate järelduste tegemiseks analüüsiti Ameerika tervishoiuinstituudi NIH ja pensionäride liidu AARP koostöös läbi viidud, 400 000-pealist kohorti ja rohkem kui 77 000 surma hõlmanud pikaajalist tulevikku suunatud toitumis- ja terviseuuringut NIH-AARP Diet and Health Study.

Uuring käivitus 1995. aastal ja sellesse värvati kuuest USA osariigist (Californiast, Floridast, Louisianast, New Jerseyst, Põhja-Carolinast ja Pennsylvaniast) ning kahest suurlinnapiirkonnast (Atlantast ja Detroitist) kokku 617 119 osalejat vanuses 50–71 eluaastat.

Osalejad täitsid hulga üksikasjalisi ankeete, millega kaardistati nende demograafiat ja elustiilikarakteristikuid, ning USA vähiliidu toitumisloo-küsimustiku, mis sisaldab küsimusi 124 eri toiduaine tarbimise kohta.

Umbkaudu 40% valimisse hõlmatud inimeste igapäevasest valgukogusest pärines taimsetest, 60% aga loomsetest allikatest (sh 19% valke piimatoodetest). Menüü taoline jaotumine peegeldab keskeltläbi kogu USA elanikkonna toitumisharjumusi.

Seejärel analüüsisid teadlased, millised katsealused järgmised 16 aastat väldanud uuringu käigus surid ja millised olid nende surmapõhjused.

Tulemused olid rabavad — kogu valimi lõikes seondus taimsete valkude suurem osakaal toiduvalikus paljudest muudest riskiteguritest sõltumatult väiksema üldise suremusega ja suremusega südame-veresoonkonna haigustesse. Eelkõige seondusid need tervisehüved munade ja punase liha vahetamisega taimsete valguallikate vastu.

Paistab, et selleks, et kogu maailmas vananeva elanikkonna ees seisvate probleemidega toime tulla, pole muud valikut kui asuda välja juurima olulisi elustiilipõhiseid riskitegureid nagu suitsetamine, napp kehaline aktiivsus ja, mis kõige olulisem, kehva toiteväärtusega ja peamiselt lihast koosnev toiduvalik.