Kui Helve Urva ja Rein Annusver aastaid tagasi merekaldal asuvast suure aiaga kodust unistasid, ei osanud nad uneski näha, mida see võluv romantika endas tegelikult kätkeb.
Nüüdseks on omal ajal ostetud ridaelamuboks tundmatuseni muutunud – elamispinda on juurde ehitatud lausa mitmekordselt. Majal on ka mitu mugavat terrassi ja avatud katusepealne, kust saab nautida üht Eesti tuntumat vaatamisväärsust – niinimetatud kilukarbivaadet.
Maja ümber laiub avar kaunis iluaed, mille mõõtmed ulatuvad kokku pea hektarile. Aias on kõik justkui omal kohal – sealt ei puudu suured põlispuud ega vastistutatud ilupõõsad. Kolm veesilma, igaüks omapärase kujundusega, jagavad aia eri osadeks ja liidavad samas ühtseks tervikuks.
Kuid kogu see ilu ja romantika pole siin aga varnast võtta – see on aastatepikkuse tegemise ja ümbertegemise ning veel kord ümbertegemise, vigade ja nendest õppimise lugu.
Täispikka lugu rannaaia loomisest saad lugeda SIIT.
Muuli talu aed on kui suur maalritöö
Sigrid ja Vaido Absaloni Tahkurannas asuv värviküllane kodu sulatas žürii südame ning Muuli talu võib uhkusega kanda tiitlit “Eesti kauneim maakodu 2016”.
Päike keset küla – nii ütlevad Reiu valla kohalikud elanikud Muuli talu kohta. Väliselt kullakarva ja seest siiruviiruline – koloriitne, modernsete lahendustega ja sõna otseses mõttes maaliline on see tore kodu Tahkurannas.
Muuli talu on oma nime saanud siinse ajaloolise Uulu muuli järgi. Koduaia merepoolsest väravast on kiviviske kaugusel liivarand, kunagi olid siin Uulu paruni maavaldused. Kuus aastat tagasi laiusid siin vaid liivaluited ja mustikametsad, krundil kasvasid noored kased ja männid.
“Mõtlesin, et kuidas ma siin keset heinamaad elan. Peab ikka ilu looma! Ja nii hakkasingi aeda rajama,” meenutab Sigrid. Et ühe aia kujundamine ja kujunemine võtab aastaid, oli tark selle tööga kohe alustada. Kõigepealt tuli vedada siia tonnide kaupa mulda.
Armastusega hoitud aed
Samblapesa lugu sai alguse 32 aastat tagasi, kui peremees Agu Sammelselg oma abikaasa Malle ja poeg Meelisega Albu alevikus asuvasse vastehitatud majja kolis.
Nagu elus ikka, on ka Samblapesa aia areng käinud ajaga kaasas: alguses pöörati rohkem rõhku tarbeaiale, nüüdseks on maastiku peamine eesmärk pakkuda silmailu. “Kogu iluaeda puudutav osa on tehtud perenaise nägemuse järgi, tema juhatusel ja eestvedamisel. Eks me ikka koos seda ilu siin ehitasime, aga tollel ajal ma väga taimede nimetustesse süveneda ei jõudnud ja nüüd ei oska ka neid enamasti tutvustada,” räägib peremees.
Kahjuks on elutee läinud nii, et Agu kallis abikaasa Malle Sammelselg on raske haiguse tõttu nüüdseks meie hulgast lahkunud ja just tema töö ning armastatud hobi mälestuseks otsustas Samblapesa talu peremees sellel aastal ka kauni maakodu konkursil osaleda.
Täispikka lugu armastusega hoitud aiast saad lugeda SIIT.
Kartulimaast sündinud iluaed
Anu ja Peep Roosinupu kodu asub Raplas vaikses kõrvaltänavas. Küllaltki väikesele, asulas olevale eramaja krundile on nad aastate jooksul loonud imetlusväärse, alati õitesülemites uhkeldava aiaruumi, mis lausa kutsub aega veetma.
Perekond Roosinupp kolis peremehe vanemate majja kümme aastat tagasi. Kohe alustati ka maja korrastamise ja ümberehitamisega. Perenaise ülesandeks jäi nõukogude stiilis marjaaiast, kapsa- ja kartulimaast endale meelepärase aiaruumi planeerimine ning loomine.
Maastiku kujundamist alustati ebavajalike puude ja põõsaste mahavõtmisest ning lehtla ehitamisest, sest aias polnud sobivat puhkekohta. “Sõstrapõõsaste ja kändude väljatõmbamine oli omaette naljanumber – me kasutasime selleks sõiduauto jõudu. Panime aga köie põõsa ümber ja tõmbasime ning välja nad lõpuks ka said,” meenutab perenaine muiates.
Täispikka lugu kartulimaa iluaiaks saamisest saad lugeda SIIT.
Romantiline elu lillede ja maalide keskel
Elgi ja Viktor Treimuth veedavad poole aastast suvekodus Laulasmaal. Kolm aastakümmet tagasi rajama hakatud aed on parimas eas ning paar naudib nüüd romantilist elu lillede ja maalide keskel. Kui aia viimane õitseja lursslill septembri lõpul puhkeb, on aeg hakata kolima koju Keilasse.
Kui Maakodu külastust kokku lepib, vastab reibas hääl telefonis: “Meie aias on praegu hull õitsemine käsil, tulge aga ruttu.”
Aed ongi kui õitemeri ja pererahvas rõõmus selle keskel. “Lilled kohe nõudsid, et me end kauni kodu konkursile kirja paneksime, tahavad kangesti oma ilu ka teistele näidata,” seletab Elgi muhedalt. “Meil on siin koos talupoeglik päritolu ja mõisaihalus,” jätkab Jõhvi lähedal talus kasvanud naine.
Täispikka lugu romatilisest elust lillede ja maalide keskel saad lugeda SIIT.
Moskvast Mahtrasse kodu rajama
Veerand sajandit tagasi kolis Terje Luik Moskvast Eestisse ja hakkas koos poegadega renoveerima räämas Raba talu. Viimase 15 aasta jooksul on ta hakkama saanud hämmastava eneseteostusega. Alustades aianduse aabitsatõdedest, koolitas end aednikuks ja rajas imepärase, rohkesti tunnustust saanud aia.
Filmis “Vallatud kurvid” kaksikõdesid Maretit ja Vaiket mänginud Terje Luik kadus aastateks eestlaste vaateväljast. Näitlejaks saada ta siiski ei ihanud. Kolis pärast abiellumist Moskvasse ja õppis esialgu õpetajaks, seejärel tollases Leningradis telerežissööriks. Sellest elukutsest oli unistanud juba koolipõlves. 17 aastat töötas ta Kesktelevisioonis laste- ja noortesaadete režissöörina.
“Ühtäkki tundsingi, et tahan koju,” meenutab Terje, “aga kodu Eestis enam polnud. Hakkasime otsima maakohta, sest olin linnast ja inimestega suhtlemisest väsinud. Leidsime talu Tallinna lähedal Lükatil, aga lepingut ei jõudnud veel sõlmida. Kinnisvara hinnad tõusid, ka tolle talu peremees ajas hinna üles. Pidime kiiresti midagi odavamat leidma. Siinne koht oli tasku järgi, südatalvel aga ei saanud sellest õiget pilti.”
Täispikka lgu Terje Luige aiast saad lugeda SIIT.
Portselanimaalija lopsakas aed
Selleks et leida midagi vägevat, kaunist ja inspireerivat, ei pea alati kaugele minema. Meie oma armastatud Muhu saarel asub väike, ent imeline kunstioaas, mille perenaine Riima Randviir on loonud oma näo järgi.
Kogu lopsakalt kujundatud aiaruum, mida praegu isegi turistid vaatamas käivad, on loodud kuueteist aasta töö tulemusena ikka tasa ja targu ning vaikselt vigadest õppides.
Kaunis aed asub Riima sünnikodus, mille kinkis talle vanaema. “Täpselt 16 aastat tagasi ostsin ma esimesed kaks taime – põõsasmaranad – ja hakkasin akendeni ulatuvaid peedipeenraid oma parema äranägemise järgi koomale tõmbama ning lillepeenraid asemele rajama,” räägib ta oma esimestest sammudest aiandusmaailmas.
Täispikka lugu portselanimaalija aiast saad lugeda SIIT.
Armastusega loodud värviküllas koduaed
Pille ja Urmas Liivo aed Kiili lähedal on juba kaugelt nii silmatorkav ja eriline, et möödasõitjad jäävad seda lummatult vaatama ning külalised ei saa kuidagi väravast edasi.
Päikesekollane maja, punased aknaraamid, värav ja postkast, lillad suvelilled ja metssalveid, punases kärus mõnulevad sinised lobeeliad – pole kahtluski, et siin kodus elab tõeliselt elurõõmus ja armastav pere!
Viieaastane peretütar Liisu Olivia limpsib naabritädilt saadud jäätist ja palub emalt luba, kas sõbrad võivad liivakasti mängima tulla. Külalisi palub ta tungivalt tulla vaatama kivil sibavat punast lehetäid.
Täispikka lugu armastusega loodud koduaiast saad lugeda SIIT.
Vaata, kuidas luua peaaegu hooldusvaba tarbeaed
Professionaalne aednik Diana Roolaid on oma majas elanud juba kaheksa aastat, kuid aiaga on ta jõudnud tegelema hakata alles hiljuti.
Et kingsepp käib ikka paljaste varvastega, sai Diana kiire töö kõrvalt mahti oma aias ilu looma hakata alles pärast kolmanda lapse sündi puhkusel olles.
Diana Tiskres asuva maja taga päikeselises kohas asub eelmisel aastal lõpuni valmis saanud kompaktne linnaaeda sobiv tarbeaianurk. See suurematest ja väikematest kasvatuskastidest koosnev, hooldusvabal killustikupadjal puhkav aiaosa loodi mitte paberile jooniseid tehes ja suuri plaane pidades, vaid nagu kõik muugi selles aias – järk-järgult, meeldivuse järgi ja vajaduspõhiselt.
Täispikka lugu hooldusvabast tarbeaiast saad lugeda SIIT.
Pojengide imeline õitsemine Energia talus kestab 10 nädalat
“Täna õitseb kolmkümmend kaks sorti, aga suur hulk on veel tulemas,” ütleb Tiiu Siim külalistele oma pojengikollektsiooni tutvustades.
Magusalt lõhnavatesse pojengidesse armus ta lootusetult kümmekond aastat tagasi, eelmisel suvel kasvas aias juba ligi 80 sorti.
Juuni on Suure-Jaani lähedal Vihi külas Energia talus imeline aeg. Siis valendavad siin kummelipõllud ja lillatavad liivateeväljad. Kõige uhkem vaatemäng käib aga aias, kus on puhkenud sajad lopsakad pojengiõied.
Täispikka lugu Energia talu pojengiaiast saad lugeda SIIT.
