Kaja Kurg
Maasikatele, vaarikatele ja marjapõõsastele andke sügisväetist võimalikult kohe pärast saagiaja lõppu. Augustis-septembris tänavad sügisväetise eest ka viljapuud, ilupuud-põõsad ja muru.

Baltic Agro müügiesindaja Silja Kreen, miks on fosfori- ja kaaliumirikas mineraalväetis taimedele suve lõpul vajalik?

Mitmeaastased taimed hakkavad juba augustis valmistuma talveks. Selleks vajavad nad fosforit, kaaliumi ja mikroelemente. 

Fosfor kiirendab viljade valmimist, tugevdab taimekudesid ja parandab talvekindlust. Kaalium hoiab taimes turgorit ehk raku siserõhku, tugevdab rakuseinte ehitust ja muudab sel moel taime talvele vastupidavamaks. Kaalium alandab ka külmumispunkti, toimides omamoodi "antifriisina". 

Nii fosfor kui kaalium soodustavad õiealgete moodustumist, mõjutades sellega järgmise aasta saagi suurust.

Ühesõnaga - sügisväetis aitab okstel puituda, soodustab talveks varuainete moodustumist ning muudab sellega puud-põõsad, püsikud ja muru talvekülmale ja haigustele vastupidavamaks. Ühtlasi valmistab sügisväetis taimed ette järgmise aasta kasvuks, õitsemiseks ja saagi moodustamiseks.

Suve lõpul antud lämmastik seevastu aeglustab viljade valmimist ja suurendab talvekahjustuste riski. Põhjamaades ei soovitata kasutada lämmastikuga sügisväetist, sest see muudab taimed külmaõrnaks. Kevadel peab aga väetises kindlasti olema lämmastikku, sest see annab taimedele elujõudu ja paneb nad kasvama. Ühtmoodi oluline on väetada nii kevadel kui sügisel, sügis- ja kevadväetis on aga erineva toimega.

Millal on kõige õigem aeg anda sügisväetist?

Parim aeg on augusti teine ja septembri esimene pool, siis jõuavad taimed vajalikud toitained omastada enne kasvuperioodi lõppu. Liiga hilja antud sügisväetis enam ei mõju, see on raha ja oma aja raiskamine.

Maasikatele, vaarikatele, sõstardele-karusmarjadele ja viljapuudele andke sügisväetis kohe pärast saagi koristamist. Taimed hakkavad siis järgmise suve saagiks õiealgeid moodustama ning vajavad selleks lisatoitaineid. 

Aga kui muru on veel oktoobriski ilus roheline, võib seda veel vabalt väetada, kuna murutaimed kasvavad ja omastavad seega toitaineid. Muru sügisväetises võib siiski mõni protsent olla ka lämmastikku.

Uurime lähemalt, milliseid toitelemente ja kui palju sügisväetis sisaldab.

Võtame näiteks Baltic Agro aia ja muru sügisväetise. Kõik sügisperioodil taimedele vajalikud põhi- ja mikrotoiteelemendid on selles tasakaalustatud vahekorras. Lämmastikku pole üldse, fosforit on 8% ja kaaliumi 18%. Lisaks kaltsiumit, magneesiumi, väävlit ja parajal määral mikroelemente: boori, vaske, rauda, mangaani, molübdeeni ja tsinki. 

Väetise toime on pikaajaline. Kuna toitained vabanevad järk-järgult, on taimed nendega varustatud ka varakevadel, kui algab uus vegetatsiooniperiood.

See väetis sobib ka okaspuudele ja hapulembestele taimedele nagu rododendronid, hortensiad, magnooliad, mustikad, kanarbik, eerikad jt.

Kuidas sügisväetist kasutada?

Granuleeritud väetist on lihtne ühtlaselt laiali laotada. Kobestage graanulid kohe mulla sisse, siis omastavad taimed väetist paremini. Puude ja põõsaste alla puistake väetist pisut ka üle võraaluse piiri. 

Hea oleks taimi pärast väetamist kasta, sest vesi viib toitained paremini juurteni.

Paljud aiapidajad puistavad väetist tunde järgi, kuid pakendil antud koguseid tasub siiski järgida. Eriti tundlikud on okaspuud, neile peab väetist väga täpselt doseerima.

Sügisel, kui on niiskem ja jahedam, on soodne aeg istutamiseks. Fosfori- ja kaaliumirikast sügisväetist tasub segada ka istutusaugu mulla sisse.

Aga ehk saab hakkama ka mahedalt, n-ö kunstväetist kasutamata?

Mineraalväetiste tooraine on samuti loodusest pärit. Väetades anname koduaia mullale tagasi selle, mis sealt ära on võetud. Kui me seda ei tee, tekib mullas aastate jooksul toitainete puudus ja taimede kasv pidurdub. Juba ühe elemendi puudus võib olla aga põhjuseks, et taim ei suuda ülejäänuid omastada.


Kui palju väetist anda?

- Pakenditel on alati kirjas, kui palju iga taimerühm väetist vajab. Soovituslikke kasutusnorme pole mõistlik ületada.
Näiteks Baltic Agro sügisväetise puhul on need järgmised:

Maasikad, vaarikad 40−50 g/m2
Sõstrad, karusmarjad 40−50 g/m2 (80−125 g/põõsa kohta)
Viljapuud 80 g/m2
Roosid, rododendronid 50−60 g/m2
Okaspuud, kiviktaimlataimed 40 g/m2
Ilupuud ja -põõsad, hekitaimed 50−70 g/m2
Püsililled 30−50 g/m2
Muru 5−8 kg/100 m2
Potitaimed 1–2 kg/m3


Miks taim neid toitaineid vajab

Fosfor – ergutab juurestiku kasvu, on vajalik õite, viljade ja seemnete moodustamiseks.
Kaalium – soodustab suhkrute ladestamist, suurendab külma-, põua- ja haiguskindlust.
Kaltsium – vajalik juurte kasvuks, mõjutab ainete tungimist rakku, suurendab nakkuskindlust.
Magneesium – kuulub klorofülli (pigment, mis annab taimele rohelise värvuse) koostisesse, seega on oluline fotosünteesis.
Väävel – määrab ära korrapärase taimekasvu, suurendab haigus- ja kahjurikindlust.
Mikroelemendid (boor, vask, raud, mangaan, molübdeen, tsink) – osalevad eluprotsesside reguleerimises, kannavad hoolt taime terve ja kauni välimuse eest.