Aednik, tunne oma sõpru!

Üheks terve aia tunnuseks on liigirikkus. Meie aiad on tihti väikesed ökosüsteemid, kus elab sadu pisiolendeid üksteisega sümbioosis. Aednikul on võimalik aeda, taimi ja keskkonda hoida. Tundes erinevate putukate, lindude ja pisiloomakeste hingeelu, on võimalik kindlaks teha, kellest kahju asemel hoopis kasu tõuseb. Kasureid võiks igas aias olla võimalikult palju – nii hoolitseb loodus ise selle eest, et kahjureid vähem oleks ja taimed kaunid püsiksid.

Loomad kasutavad aiaruumi väga erinevalt, kuid oluline on silmas pidada, et vesi on kõigile elusorganismidele vajalik. Muutes vee lihtsalt kättesaadavaks, muudame juba aia loomadele, lindudele atraktiivsemaks.

Kõige lihtsam on aeda meelitada linde, aastaringi kättesaadava toidu ja veega. Linnumaja peaks asuma avatud paigas, kus linnud võivad oma vaenlasi kaugelt märgata, kuid siiski põõsaste või heki läheduses, mis pakuvad vajadusel varjevõimalusi. Veevajaduse rahuldamiseks piisab madalast kausist või laugest tiigiservast, kus lindudel oleks mugav joomas käia. Toiduks võiks pakkuda võimalikult mitmekesist toidusegu, et erinevad linnuliigid leiaksid igaüks omale midagi. Nii toidu kui ka joogikohti tuleks regulaarselt puhastada ja halba ei tee ka korralik pesu vähemalt neli korda aastas, et vältida võimalikku haiguste levimist lindude hulgas.
Vähetähtis ei ole ka looduslik toidulaud: kasvatage söödavate viljadega puid ja põõsaid ning ronitaimi. Aia taganurgas võiks olla suurem lame kivi, millel oleks lindudel võimalik tigude kodasid purustada. Mõnes kohas võiks muru olla madalamalt niidetud, et kuldnokkadel oleks mugavam ussikesi ja muid putukaid otsida.
Kus võimalik, võiks lindudele luua pesitsusvõimalusi: sobivad müüri- ja puuõnarused, põõsad, hekid, pesakastid.

Mesilased on äärmiselt kasulikud – väga suur osa viljakandvate teaimede saagist oleneb otseselt mesilaste olemasolust. Kuniks aias on õitsvaid taimi, peaks seal olema ka mesilasi. Kui on olukord, kus peab kasutama putukamürke, tehtagu seda väga varajasel hommikul või hilisel õhtul ja oluline on vältida õite piserdamist, et mesilasi võimalikult vähe kahjustada.

Rööveluviisiga putukad, näiteks lepatriinud, jooksiklased ja sajajalgsed söövad ära suure hulga kahjureid. Selleks, et sellistel kasulikel röövputukatel oleks, kus elada, võiksid osad peenrad olla kaetud orgaanilise multšiga ja pinnakattetaimedega. Kasuks tulevad ka aiakujundusse paigutadtud kivid ja koorega pakud.

Siilid aitavad hävitada kahjulikke putukaid ja tigusid. Aiapiirdes võiksid olla piisavad augud, et siilid saaksid tulla aeda ja sealt ka lahkuda. Siilidele võib pakkuda täiendavat sööta – kassitoitu. Mingil juhul ei tohiks siilidele anda piima – täiskasvanud siilid on laktoositundlikud ja nii muudame loomakeste elu hoopis ebameeldivamaks. Vältida tuleks ka järskude servadega lahtiseid auke või tiike – siilid võivad sinna kogemata kukkuda, ei saa iseseisvalt välja ning hukkuvad.

Sisalikud, nastikud ja vaskussid võivad tunduda hirmsatena, kuid tegelikult on neist meile palju kasu. Neid ei ole vaja karta – need loomad pole mürgised ja ei tunne vähematki huvi inimeste elu häirimise vastu. Sellistele loomadele on väga meeltmööda päikeselises kohas asuvad kivimüürid, samuti erinevad aiakujunduses kasutatavad puurondid. Kui aias leidub roomajaid, tuleb kompostihunniku ümberkaevamisel olla ettevaatlik – seal on suure tõenäosusega nende munad peidus.

Konnad ja vesilikud aitavad hävitada erinevaid putukaid. Neile mõjuvad magnetina tiigid, samuti võiks aias olla mõni katkise servaga või suurema auguga ümberkeeratud lillepott – sealt leiab varju nii mõnigi kasulik loomake.

Kasutatud allikad:

Briti Kuninglik Aiandusselts, "Aiapidaja entsüklopeedia", Maalehe Raamat 2009