Jaanuarikuised õunapuuõied Foto: Urve Tabri
Lõpuks on ka selle aasta talv kohale jõudnud, kuid aednikul on puhkepäevad läbi saamas - kevad algab just veebruaris.

Toataimed vajavad suuremat tähelepanu - nende kasvuperiood on kohe algamas. Esimeste roheliste juurdekasvude ilmumisel võib hakata neid ettevaatlikult väetama. Soovitav on jälgida täpselt pakendil olevaid juhiseid ja esimestel kordadel teha väetislahus isegi veidi lahjem kui soovitatud, et mitte taimi ehmatada.

Kuna toataimedel hakkavad vaikselt ilmuma noored kasvud ja ehk õiepungadki, tuleks hoolega jälgida, et neid ei oleks tabanud kahjurid - nende jaoks on just noor ja värske võrse või pung kõige maitsvam osa taimest.

Toataimedega tegeledes võib hakata mõtlema ka kevadise päikese intensiivsuse peale - võimalik, et mõningaid taimi tuleb aknast kaugemale liigutada või nende asukohta vahetada. Näiteks kuukinga lihavad lehed võib tugev veebruarilõpu/märtsialguse päike ära põletada.

Päikesepõletuse eest tuleks kaitsta ka igihaljaid õuetaimi. Okaspuud, rododendronid tuleks katta varjutuskangaga. Siis ei tee päike neile liiga ja nad on aasta läbi kaunid.

Hekkidelt ja okaspuuvormidelt tuleks lund maha raputada. Raske ja märg lumi võib puud vormist välja suruda ja oksi murda. Selliseid kahjustusi ei ole kerge parandada - lihtsam on neid ära hoida.

Külvata võib pika ettekasvatusaega nõudvaid taimi nagu begoonia, petuunia, pelargoon, lavendel, võõrasema, paprika. Eeldusel muidugi, et on olemas taimekasvuks sobivad tingimused: piisavalt valgust ja soojust. Väheses valguses kipuvad pisikesed taimed venima ja külvist ei pruugi asja saada. Abiks on taimelamp.

Aknalauale võib kasvama panna rohelise saamiseks sibulaid, külvata põldvõõrkapsast ning kasvatada idandeid.

Hea oleks heita pilk keldrisse. Vaadata üle õunakastid, kui seal veel midagi alles on, ja visata ära mädad viljad. Kartulitelt tuleks murda idud, siis saab neid veel mõnda aega tarbida.