Aialindude toitmisest
Kahjuritõrje seisukohalt oleks hea, kui aias elaks võimalikult palju erinevaid linnuliike ja ka toidumaju on huvitavam jälgida, kui vaatepilt on kirju. Igal aednikul on võimalik erinevaid linde enda aeda meelitada, pakkudes neile liigiomast lemmiktoitu. Abiks aiapidajale toome siinkohal väikese nimekirja erinevate lindude meelistoidust:
Päevalilleseemned - leevike, tihased, puukoristaja, rohevint
Hirss - koduvarblane, põldvarblane, pasknäär
Pekk, searasv, kookosrasv - tihased, rähnid, puukoristaja, harakas, pasknäär, porr, laanenäär
Kaer - varblased, kaelustuvi, talvike, mänsak, harakas, pasknäär, leevike
Leivapuru - , musträstas, mänsak, harakas, pasknäär, laanenäär, varblased
Maapähklid - enamik tihaseid, ohakalind, mänsak, puukoristaja, harakas, pasknäär, laanenäär, musträstas
Õunad ja kuivatatud pihlakamarjad - rästad, kuldnokk, siidisaba, männileevike
NB! Sool ja halvaks läinud toit on lindudele ebatervislik, seega soolapähkleid, soolast rasva või hallitanud seemneid ei tohi toidumajadesse panna.
Toidu kõrvale on tark pakkuda ka seedimist kergendavat liiva ja kruusa.
Lindude lisatoitmine peaks algama hilissügisel külmakraadide ja lumekatte saabumisel, kui toidu leidmine loodusest muutub raskeks. Novembrikuus on enamik rändlinde juba lahkunud, mistõttu neil ei teki ka kiusatust hõlpsalt kättesaadava toidu abil talvituma jääda.
Kord juba alustatud, ei tohi toitmist keset talve katkestada, kuna linnud ei pruugi uut söögikohta piisavalt kiiresti leida ja tugeva pakase korral võib nälg neile saatuslikuks saada. Kevadel jätkatakse toitmist kuni külmaoht on möödas, see võib päästa paljude talvega kurtunud lindude ja kevadisest külmast tabatud rändlindude elu. Seega – juba kord alustatud, tuleb olla järjekindel!