Foto: Maakodu
Viimaks on käes aeg pisut hinge tõmmata ja tehtu üle rõõmu tunda.

Iluaed

Muru vajab vihmutamist vaid põuasel ajal. Tavaliste ilmade korral korvab niiskusepuuduse öine kaste.

Täisõies roosipeenar vajab veel turgutamist vedelväetisega (seda lisage õhtul kastmisvette). Mikroelementiderikas täisväetiselahus kindlustab uute õite tekke ja hoiab põõsa heas korras, nii et lehetäidki ei tee suurt kahju. Jahukaste ja lehetäide tõrjeks katsetage tubaka-, vereurmarohu-, koirohu- vm taimset leotist. Olge hoolas aluselt välja kasvavate metsikute võrsete kõrvaldamisega. Kobestage ja multšige mulda, eemaldage juurumbrohud ning lõigake ära närtsinud õied.

Õitsemise lõpetanud pojengidki vajavad veel hoolt – eemaldage pruunistunud õied, kastke ja väetage. Kevadel jagatud püsililled nõuavad kasvu virgutuseks vett ja väetist.

Kuu esimesel poolel võib veel väetamisega ergutada suve lõpul õitsevaid püsikuid. Eriti sagedasti tuleb kasta, väetada ja närbunud õitest puhastada lillekastis või amplis kasvavaid lilli.

Kuu keskel külvake kaheaastaste lillede ja püsikute seemneid.

Rohkem tähelepanu vajaksid gladioolid, sest kõigist mugul- ja sibullilledest eelistavad kahjurid ja haigused just neid. Kahjustusi tuleb ette isegi siis, kui nad ei kasva raskes märjas mullas. Kerges liivases mullas võivad väljauhtumise tõttu toiteelemendid taimele kättesaamatuks jääda. Seepärast on kasulik väetada sageli ja väikeste annustena. Enam toitaineid vajavad varased sordid, väiksemad mugulsibulad ja tipikud. Suurematel mugulsibulatel moodustub tugevam juurestik ja nad vajavad vähem toidulisa, kuna suudavad seda sügavamalt ammutada. Multšitud pinnases paraneb õhustatus ning vees lahustunud soolad jaotuvad ühtlasemalt. Kerge muldamine ja multš parandavad taimede seisukindlust, aga palaval suvel kaitsevad pinnast ülekuumenemise eest.

Võtke üles kaua ühel kohal kasvanud lillesibulad, kuivatage, puhastage ja sorteerige nad suuruse järgi, et hiljem oleks hea ühemõõdulisi gruppidena maha panna.

Kui soovite haljaspistikutest õitsvaid ilupõõsaid paljundada, tehke seda enne, kui võrsed täielikult puituvad.

Kontrollige üle kõigi puittaimede sidemed, et kinnitused tüve ei sooniks ega sisse ei kasvaks.

Marja- ja puuviljaaed

Pärast maasikasaagi lõppu eemaldage puhmikute alt multš ja lõigake ära võsundid. Kõrvaldage ka koltunud või liiga lopsakad lehed ning umbrohud. Seejärel kastke, väetage (sobib fosfori- ja kaaliumirikas marjaväetis) ning kobestage mulda, sellega kindlustate uute õiealgmete ja lehtede tekke.

Katke punase sõstra põõsad võrguga, et linnud ligi ei pääseks. Kaitset vajavad ka kirsipuud. Musti sõstraid korjake valikuliselt nende valmimise järgi. Kõige parem on korjata marju hommikupoolikul pärast kaste kuivamist, kui marjakestad on elastsed ega purune kergesti.

Vaarikaid, mida soovite külmutada või kompotiks keeta, korjake samuti hommikuti või siis õhtu eel. Pange puhtad marjad ühte nõusse, ussitanud teise. Kui need marjakribalad maha visata, siis aitate ise kaasa vaarikamardika ja seenhaiguste edasisele arengule.

Kui mais õunapuu oksastamine ebaõnnestus, siis kuu keskel võite võrasse silmastamist proovida. Korralikult kinni kasvanud poogendile asetage tugi, et mõni rajuilm ei saaks teda lahti murda. Hoogsa kasvuga jämenenult poogendilt eemaldage või lõigake läbi sissesooniv side ning kõrvaldage poogendi lähedal arenenud võrsed. Kindlasti tuleb kõigilt viljapuudelt murda tihnikuna kasvavad vesivõsud ja ära lõigata haigustunnustega oksad. Samuti harvendage noorel viljapuul või kääbuspuul kobaras kasvavaid õunahakatisi. Siis arenevad allesjäänud ilusaks suureks.