Aiatööd, mida tuleb teha augustis

August on aednikule rõõmurohke aeg, eriti kui
on õnnestunud kasvatada loodetust rikkalikum saak. Üht-teist tuleb nüüd juba teha ka järgmise saagi ootuses.

Korraga õitsevad nii suvelilled kui püsililled. Korjake ära närtsinud õied, et taimedel oleks jõudu uusi moodustada. Kastke ja väetage hoolikalt amplis kasvavaid taimi.

Iluaed

Kuivatamiseks kasvatatud lilli koristage valikuliselt. Tulevased kuivlilled lõigake keskpäeval ja viige varjualusesse kuivama

Muru võib nüüd harvem ja kõrgemalt niita, kuid hoolitsust nõuab ta sellegipoolest. Regulaarne niitmine, kamara õhustamine, kaaliumväetise andmine ja vajadusel kastmine aitavad murul valmistuda talvitumiseks. Muru on nüüd paras aeg ka sügavalt läbi torkides õhustada.

Püsilillede õitsemist vaadates näete, missugused neist on kiduramaks jäänud. Ehk on nad liiga kaua ühes paigas olnud ja vajavad jagamisega noorendamist. Kevadel ja suve algul õitsevate lillede ümberistutamiseks on parim aeg augusti lõpp.

Liiga tihedad maikellukesekogumid kaevake üles, harutage lahti ja istutage hästi haritud rammusasse mulda. Korralikult hooldatud ja väetatud maa-alused risoomid annavad juba järgmise aasta oktoobriks ajatuskõlblikke pungi. Lõhnavad mai-kellukesed on siis omast käest juba veebruaris-märtsis ega jää sugugi alla importõitele.

Kuu algul pange mulda sügislille sibulad. Varsti saate maha panna ka kevadkrookused, kirgaslilled, lumekupud, märtsikellukesed, nartsissid, puškiiniad, püvililled ja siniliiliad.

Hekkide välimus püsib korrektne, kui pügate neid ajal, mil võrsed on juurdekasvu lõpetamas ja tasapisi puitumas. Siis soodustab kärpimine pungade arenemist ja ettevalmistumist talveks. Põuase suve korral vajavad kastmist hekidki.

Kuu lõpul istutage ümber aeda suvitama viidud toataimed. Neist, mis noorendamist vajavad, tehke pistikuid, sest noored taimed elavad talve tihti paremini üle. Ärge unustage õrnu taimi juhusliku varajase öökülma kätte.

Marja- ja puuviljaaed

Kuigi valmivate marjade korjamise ja hoidistamisega on omajagu tööd, tuleb nüüd mõelda juba uuele maasikasaagile. Kes ei põlga keemilist taimekaitset, pritsigu eeskätt maasikalesta vastu. Lestadest kahjustatud puhmastel ilmnevad ka kõik muud hädad – lehtede nekroos, puhmaste kängumine ja väikesed moondunud marjad. Pritsida tuleks nädalase vahega kolm korda. Seejuures on vaja veenduda, et puhma sisemised lehed ja juurekaela ümbrus oleks pritsimisvedelikuga hästi märgunud. Kuigi lehelaiksuse ja hahkhallituse kahjustava mõju vähendamiseks soovitatakse pärast saaki lehed maha niita, nõrgestab see kolmeaastaseid ja vanemaid taimi talvitumiseks valmistumisel.

Varisenud suveõunu ärge jätke puu alla murule vedelema. Koristage need isegi siis, kui viljad pole söögiks kõlblikud. Vähe rikutud ubinad keetke hoidisteks.

Koristage luuviljalistelt puudelt (ploomid, kreegid) kõvasti okstele kinnitunud mädanemistunnustega viljakägarad.

Vajadusel toestage rikkalikku saaki tõotavad viljapuud varakult. Taliõunasortidel võib veel vilju harvendada.

Noortel viljapuudel eemaldage pookealusest kasvanud võrsed, et need kultuurosa üle võimutsema ei hakkaks.

Juurviljaaed

Jätkake porru- ja rooskapsapeenra kastmist-väetamist, kuid olge hoolas sibula- ja küüslaugusaagi valvamisega, et need toitumise varakult lõpetaksid. Kui tarvis, aidake neid ajal, mil pealsed hakkavad kolletuma – kergitage veidi nende juurestikku märjast mullast ja rullige pealsed maha.

Valmivaid tomateid valikuliselt korjates ärge unustage ka juba kärbitud latvadega taimi kastmast ja väetamast. Tuulutage päeval kasvuhoonet, et vähendada öösel sisse kogunenud niiskust.

Piirake viljade arvu kõrvitsal. Kui külge on jäänud kolm ja enam vilja, siis alates viiendast ei suuda taim enam täisväärtuslikku saaki moodustada.

Kuu algul tehke püsikmaitsetaimedest pistikuid, ülejäägid pange kuivama.

Kui ilmad on kuumad ja päikeselised, on õige aeg võidelda umbrohuseemne levikuga tühjaks jäänud või varakult koristatud kultuuride alt vabanenud maal. Üksikud taimed istutage peenralt ümber. Kaevake lage maa labidasügavuselt läbi, peenestage mullakamakad ja tasandage pealispind. Seejärel piirake ülesharitud tükk 15 cm sügavuse kraaviga ja kastke kohev muld läbimärjaks. Katke veel niiske pinnas, enne kui see kuivada jõuab, tugeva läbipaistva kilega. Niisugune kate peab ühtlaselt vastu mullapinda liibuma. Vabaks jäänud kileserv matke valmis kaevatud kraavi ja veenduge, et õhk kile alla ei pääse.

Päikese toimel toimuvad samasugused protsessid kui mulda aurutades – hävivad umbrohuseemned ja haigusidud. NB! Värviline ja tume kilevaip ei sobi.

Muid toimetusi

Kui saagi kogumisest ning keldri ja panipaiga korrastamisest aega üle jääb, tehke järgmiseks kevadeks kõrg- ehk ülestõstetud peenar. Selleks kaevake kamaraga kaetud aiamaalt mättad välja ja tehke vähemalt 20cm süvend. Mättaid ärge lõhkuge, hoidke tervelt alles. Süvendisse pange peenikest oksarisu ning katke see mätastega, kamar allpool.

Edasi laotage mätastele värsket sõnnikut, millele puistake katteks turvast või aiamulda. Kõik see katke vähemalt 50 cm paksuselt põhuga ning taimede istutamiseks pange
20 cm mulda.

Peenar vajab toestamist kas pajust punutud seina, põhupakkide, turbapätside või muu käepärase materjaliga. Kõrgpeenra peab sügiseks valmis saama. Järgmise aasta märtsis katke peenar musta tugeva kilega ja aprillis võib teha katteloori alla varajast külvi. Peenar sobib koduaias mis tahes kultuuri kasvatamiseks.