Suvine aed ---
Nüüd on aeg maiustada marjade ja värske aiaviljaga, nautida päikest, roose ja püsililli.

Taimede kasvukiirus väheneb ja muru võib harvem niita. Põuaga ärge muru pügage, kuid kui seda teete, siis niitke kõrgemalt ja harvem. Niitke õhtul ja kastke kohe pärast seda, nii hoiate kokku ka muru taastumiseks hädavajalikku kastmisvett.

Kuu lõpul on õige aeg külvata uut muru või panna siirdmuru.

Iluaed

Kuivaga kastke kevadel istutatud puid ja põõsaid hoolega.

Lehtpuuhekki pügades jätke noorest kasvust alles 3–5 cm.

Võtke üles poolkuivanud lehtedega sibullilled, kui kasvupaik on kitsas või te pole seda mitmel aastal teinud.

Pärast paarinädalast kuivatamist puhastage ja sorteerige sibulad. Kõige suuremad kõlbavad talviseks ajatamiseks, keskmised peenrale istutamiseks, tütarsibulad paljunduspeenrasse kosuma.

Käes on aeg pistikutega paljundamiseks. Püsilillede ja põõsaste juures püüdke tabada hetke, mil noored võsud poleks liiga rohtsed. Need ei juurdu, vaid lähevad mädanema. Ka ei tohi võrsed olla puitunud. Juurdumiseks kulub 3–4 nädalat. Peenrale pange pistikuid hõredamalt, et neid ei peaks sügisel ümber istutama. Kastiga lavas või kasvuhoones olevaid pistikuid võib olla tihedamalt ning neid võib augusti lõpul paljunduspeenrale istutada.

Kui te just seemet ei kasvata või isekülvi ei oota, lõigake lillepeenras ära närbunud õisikud. Koguge ja kuivatage lõhna-, ravim- ja maitsetaimi.

Kui rooside esimene suurõitsemine on läbi, eemaldage närbunud õisikud. Komposti või kõdusõnnikuga multšitud roosipeenral on esimeste õite tekkeks küllaldaselt toitaineid ja niiskust. Kuid mida intensiivsemaks õitsemine muutub, seda enam nad lisa vajavad. Hoiduge lämmastikuga liialdamast. Kasulikum on kloorivaba kaaliumväetis, mis annab õitele värvierksust ja tõstab põõsa talvekindlust. Täisväetise lahusega kastes pole karta mikroelementide vajakajäämist.

Lehetäisid tõrjuge roosidelt rohelise seebi lahusega või tubakast, vereurmarohust, tomati- ja kartulipealsetest vms tehtud taimse leotisega. Ebajahukaste ja roosirooste vastu peaks abi saama koirohu, põld-osja ja põld-piimohaka leotisest.

Jälgige, et lillekastid ja amplid läbi ei kuivaks ning noppige ära närbunud õied. Tuulisel kohal tahavad amplililled võib-olla iga päev juua. Purukuiv lilleanum uputage üleni vette – ehk see päästab veel taime.

Marja- ja puuviljaaed

Niiskel suvel kartke maasikamaal hahkhallitust ja korjake maasikaid ülepäeviti, vihmaga iga päev.

Kui saagiaeg läbi saab, eemaldage puhmikute alt multš, ülearused võsundiväädid ja vanad lehed. Saagist kurnatud taimedele tuleks anda nitroammofoskat, sellest saadav lämmastik mõjub pikkamööda ning varustab tekkivaid õiepungi. Paha ei tee ka puutuhk. Kuival ajal vajavad marjapuhmad veel kastmist ning muld kobestamist.

Järgmise aasta vaarika saak valmib kevadel ja suvel kasvama hakanud asendusvõrsetel ning juurevõsudel. Seega, mida pikemad, tüsedamad, leherikkamad ja paremini puitunud nad sügiseks on, seda parem. Multšikiht hoidke kobe ja õhurikas.

Elujõuline lõigatud viljapuu annab suve jooksul tohutul hulgal vesivõsusid. Neid eemaldades jätke alles tugevad sobivas suunas kasvavad võrsed. Üksikuid pikki võrseid tuleb tugevasti kärpida. See soodustab õiepungade teket.

Suvel on noori oksi kerge ka soovitud asendisse koolutada. Pintseerida võiks kõiki liiga tugevakasvulisi ja terava nurga all väljuvaid võrseid. Juhtoksa liigset kasvu pidurdage samuti suvise pintseerimisega, mitte kevadise kärpimisega.

Viinapuid lõigake suvel korrapäraselt. Viinapuu peab olema nii hõre, et valgus läbi paistab.

Kaitske kirsipuid lindude eest, muidu teevad nad kähku puhta töö.

Karusmarju korjake valikuliselt, poolküpsed marjad on tulusad kaalulangetajale, aga ka head kompotiks.

Köögiviljaaed

Värsket köögivilja – salatit, hernest, naerist, nui-, lill- ja peakapsast, kartulit jm – sööge nii palju kui jaksate. Tervislikesse hautistesse sobib kõik, mis aias just valmib, ka välja harvendatud porgand ja peet. Säilitusporgand juulis enam väetist ei vaja.

Kapsad on arenguga alles poole peal ja vajavad veel kastmist ning väetist.

Kõrvitsal näpistage pikaks veninud võrse latv ära, sest kõrvalharud on viljakamad.

Kui sibulal tuleb nähtavale õisikuvars, võtke see kohe ära, muidu sibul ei kasva. Kuu keskel lõpetage mulla kobestamine peenral, sest sibulad peavad pealsekasvu lõpetama ja säilitusaineid koguma.

Tomatimajas eemaldage hoolega taime lehekaenaldest külgvõsud, vältige ülekuumenemist ja ka liiga madalat temperatuuri. Liigniiskus ja ka kuivus ei soodusta õite viljastumist.

Kurgi veevajadus on kasvu ajal suur. Kastke päikese käes soojenenud veega hommikupoolikul, et taimed õhtuks ära kuivaksid. Koos kastmisega võib paaril korral anda lahjendatud virtsa- või sõnnikuleotist.

Kapsakahjurid teevad vähem kurja, kui katate kapsad liblikate lendluse ajaks looriga. Lillkapsa õisikule keerake üks leht päikesekaitseks peale. Kapsaste vahel tasub kahjurite peletamiseks kasvatada salveid, aed-liivateed, piparmünti, tilli, köömet.

Kapsaid võiks kümnepäevaste vahedega pritsida ka mõne taimeleotisega, kaanega kaetud nõus võiks selle tarbeks kogu aeg liguneda raudrohtu, soolikarohtu, koera-pöörirohtu vms.

Muid toimetusi

Käige metsas marjul ja jälgige, millal kuulete esimest ritsikat.

Hoidistage talveks vaid need marjad ja aiaviljad, mis igapäevasest tarbimisest üle jäävad!

Põuaga kastke ka kompostihunnikut, see kiirendab taimejäätmete kõdunemist.

Kontrollige aeg-ajalt üle kõigi puittaimede kinnitussidemed ja nöörid, et need tüve sisse ei kasvaks.

Keldrit tuulutage öösiti, kui õhk on värske ja jahe.

Moosikeetmise lõhnad meelitavad kohale herilasi. Valutavale pistmiskohale puistake söögisoodat, see vähendab turset.

Korjake ja pange kuivama kummelit, aed-liivateed, naistepuna, nõgest, iisopit, melissi, basiilikut jt ravim- ja maitsetaimi.