Foto: Pixabay.com
Aroonia (Aronia) on pärit Põhja-Ameerikast. Ta kuulub roosõieliste (Rosaceae) sugukonda. Aroonia on väga väärtuslik ravimtaim, lisaks sellele sobib ta kenasti meie aedu kaunistama kevadest hilise sügiseni.

Must aroonia (Aronia melanocarpa) on 1,5–2 m kõrgune põõsas. Noored võrsed on veidi karvased, vanemad aga paljad. Põõsa lehed on 4–10 cm pikkused, tumerohelised, alt karvased, pealt läikivad. Sügisel muutuvad lehed punaseks ja püsivad põõsal üsna kaua, seega lisab põõsas aiale kauni värvilaigu. Kevadel õitseb aroonia enamasti rikkalikult. Õied on valged, õitsevad mais ja juunis. Sügise hakul valmivad kenad mustjad viljad. Kuigi me tavatseme rääkida aroonia marjadest, on tegu pisikeste õunviljadega.

Vähenõudlik taim

Kasvukoha mullastiku suhtes ei ole aroonia eriti nõudlik. Siiski ei armasta ta seisvat vett. Põõsas on väga valguslembene, seega ei tasu teda istutada suurte puude varju. Sobib meie kliimasse väga hästi, kuna on külmakindel.

Erinevalt paljudest teistest põõsastest saab arooniat paljundada ka seemnetega. Seemned tuleks valida heade omadustega taimelt. Emataim võiks olla saagikas, suurte ja ühtlaselt valmivate marjadega. Paljundada saab teda ka pist- okste ja haljaspistikutega. Loomulikult on võimalus osta puukoolist potistatult valmis istik.

Aroonia võib aeda istutada üksiku ilutaimena. Ta suudab piisavalt võluda oma tumeroheliste lehtede ja rikkalike õitega kevadel ja läikivate leekivpunaste lehtedega sügisel. Samas sobib ta ka hekitaimeks.

Lõigake julgelt

Ka arooniapõõsad jäävad kord vanaks. Noorendada saab neid nii, et põõsas tuleb lihtsalt julgelt maha lõigata. Juurekaelal olevatest uinuvatest pungadest tärkab kiiresti noor põõsas. Arooniahekk vajab sagedast pügamist, et ta oleks tihe ja ilus. Kuna viljad asuvad enamasti võrsete tipus, langeb pideva pügamise tõttu saagikus. Seega ei pruugi saada korraga kahte head ehk siis palju arooniaid ja imelist hekki.

Rohkelt väärtuslikke omadusi

Arooniates on palju kuivainet. Küpsetes viljades on u 8% suhkruid (glükoos, fruktoos, sahharoos). Viljad ei tundu süües siiski magusad, kuna sisaldavad ka palju orgaanilisi happeid ja parkaineid, mille koosmõju magusa maitse varjutab. Viljade pikaaegse säilivuse tagavad happed (sorbiinhape) ja parkained. Lisaks on aroonias ka sorbitooli.

Bioflavonoidide sisalduse poolest on arooniad meie aedade kõige rikkamad viljad. Bioflavonoidid on looduslikud antioksüdandid, mis neutraliseerivad liigsete vabade radikaalide kahjulikku mõju organismis. Rikkalikult on arooniates veel A-, C-, B1-, B2-, D-, P- ja PP-vitamiini. Seemnetes leidub E- ja K-vitamiini. Mineraalainetest on kaltsiumi, molübdeeni, mangaani, vaske, rauda, boori ja palju joodi. Kokkuvõtlikult võiks öelda, et aroonia on eri ainete sisalduse poolest meie aedade kuningas.

Väidetakse, et aroonia on väga universaalne, aidates ennetada mitmeid tervisega seotud probleeme ja lausa ravides mõningaid haigusi.

  • Suure antioksüdantide taseme tõttu on aroonia vägev relv vananemise vastu.
  • Regulaarne värskete arooniate tarbimine kaitseb diabeedi, vähi, põletike ja neuroloogiliste haiguste eest.
  • Kaitseb silmi ja aitab ravida silmapõletikku.
  • Kaitseb kuseteid põletike eest.
  • Ennetab ateroskleroosi.
  • Alandab vererõhku ja tugevdab veresooni.
  • Tugevdab seedeelundkonda, aitab taastada soolestiku limaskesta.
  • Aitab vältida neerukivide teket.
  • Aitab ennetada käärsoolevähki.

NB! Aroonia mõjub suure rauasisalduse tõttu verd paksendavalt, seega ei ole soovitatav tarvitada vere liigse hüübivuse korral. Lisaks ei ole hea gastriidi korral, kui maohappesus on suurenenud, ega ka kaksteistsõrmiksoole haavandi korral. Samuti ei tasu arooniaid süüa vererõhku alandava toime tõttu madala vererõhu korral.

Arooniat võiks kasutada kuuridena, pideval tarvitamisel võivad mõned ained organismi kuhjuda ja lõpuks teha pigem kahju, kui organismil ei lasta puhastuda ja taastuda.