Õlikõrvitsad Shutterstock
Köögikunstis osatakse kõrvitsat nüüd juba rohkem kasutada kui marineeritud salatis ja paljude laste õudusunenägu kõrvitsa-manna-piimasupp on asendunud hõrkude roogadega. Ühe kõrvitsa viljalihast on aga hoopis enam hinnatud selle taime muud osad.

Kui teisi kõrvitsateisendeid võib tarvitada ka toorelt, siis õlikõrvitsa viljaliha võiks panna pigem suppi ja hoidistesse. Igal sügisel ilmub ajakirjades ja lehesabades üha uusi ja uusi kõrvitsaretsepte. Ka kõrvitsaõisi võib süüa, Itaalia köögi populaarne eelroog on näiteks munas ja jahus paneeritud praetud kõrvitsaõied.

Õlikõrvitsa suurim väärtus on tema kõvade kestadeta seemned, viljaliha on kesise maitsega ja jäetakse tootmise puhul purustatult põllule maha. Seemneid sünnib lihtsalt niisama krõbistada, sageli lisatakse neid leiva- ja sepikutainale ning toorsalatitele annavad nad head maitset. Kerge röstimine enne toiduks tarvitamist teeb seemed eriti hõrguks. Seemnetest pressitakse väärtuslikku õli. Kõrvitsaseemneõli on tumeroheline ja aromaatne, seda kasutatakse peamiselt toorsalatites. Praadimiseks kõrvitsaseemneõli ei sobi.

Kõrvitsaseemned on kiudainerikkad, sisaldavad rohkesti valke, mineraale ja vitamiine ning oomega-3-rasvhappeid. Rahvameditsiinis on kõrvitsaseemneid kasutatud kõhuusside väljaajamiseks. Samuti on neil neeru- ja põiefunktsioone parandav toime. Kõrvitsa viljalihas on vähe kaloreid, ta on kergesti seeduv ja sobib dieettoiduks.

Õlikõrvitsa iseärasustest ja kasvatamisest loe rohkem klikkides SIIA.