Kõndisin südatalvel Räpina aianduskooli aias. Oli jaanuari keskpaik, kuid tänavu pole lund ega talvekülma olnud. Mulle tuli vastu rühm õpilasi koos õpetajaga, kes kasutasid soodsat ilma õues õppimiseks. Tundsin huvi, kas nad leidsid aiast midagi suhu panekuks. Lodjapuu okstel rippus üksikuid veidi mõrkjad punaseid marju. Kas olid linnud siin saaki koristamas käinud? Astelpihlaka okstel tolknes see-eest rohkesti kortsunud pruunikaid viljatohlakaid, mis on maitselt palju meeldivamad. Hulganisti vedeles vilju veel põõsa all maaski. Sügisel polnud vist nende maitse, nüüd aga välimus kedagi neid sööma meelitanud.