Bataat sarnaneb välimuselt kartuliga. FOTO: REPRO
Viimasel ajal on bataat müügil pea kõigis suuremates toidupoodides. Bataadiga tasuks ka ise koduaias veidi jahmerdada, seda enam et seemneks sobivad ka poes olevad mugulad – saab põneva kogemuse.

Bataat ehk maguskartul ehk söödav lehtertapp (Ipomoea batatas) on mitmeaastane juurmugulaid moodustav rohttaim, keda tuntakse ainult kultuurtaimena.

Lehtertapp (Ipomoea) on ühe- või mitmeaastaste, enamasti väänduvate vartega rohttaimede, harvemini põõsaste perekond kassitapuliste (Convulvulaceae) sugukonnast. Perekonda kuulub umbes 300 liiki, mis looduslikult on levinud peamiselt troopikas ja lähis-troopikas.

Lehtertappude õied on lühiealised, kestavad enamasti vaid ühe päeva. Taim aga loob üha uusi õisi juurde ning nõnda kestab õieilu juulist septembrini. Nad sobivad suurepäraselt plankude, müüritiste ja aedade haljastamiseks.

Bataat pärineb Kesk- ja Lõuna-Ameerikast. Euroopasse tõid bataadi hispaanlased ning tõenäoliselt kasvatati seda algul Mehhikos ja Peruus. Tänapäeval kasvatatakse bataati kõikjal troopilise või subtroopilise kliimaga maades ning suurimad eksportijad on Iisrael, Lõuna-Ameerika ja Itaalia.

Väädid ja mugulad

Taim on puhmikutaoline, roomavate vartega, väädid hoiduvad maadligi ja moodustavad tiheda sasipuntra. Väädid juurduvad sõlmekohtadelt, kuhu peagi moodustuvad söödavad mugulad. Olenevalt sordist võivad lehed olla ümarad, südajad, terved kuni sõrmjalt lõhistunud. Õied on roosad või violetsed, 5 cm pikkused, kuid taimed õitsevad harva.

Mugulad võivad olla ümarad, pikergused, värtnakujulised või ruljad terava tipuga, enamasti 10−30 cm pikad ja kaaluvad 0,2−3 kg (keskmiselt 1 kg).

Mugulate koor on olenevalt vormist valkja, purpurpunase, pruunika või kollaka koorega; mugulasisu valkjas, punane või kollane, kergelt jahune. Bataadi magus maitse sarnaneb pisut külmasaanud kartuliga.

Esimese kahe nädala jooksul hoitakse saaki hästiventileeritavas soojas hoidlas, hiljem kuni realiseerimise lõpuni temperatuuril 12−13°.

Suure veesisalduse tõttu riknevad mugulad kiiresti. Lühemat aega saab bataadi juurmugulaid säilitada niiskes liivas, mille temperatuur ei lange alla 5°.

Lisaks juurviljaletile leiab bataate juba mitu aastat ka meie aianditest ja puukoolidest.

Lehtdekoratiivsed bataadivormid ‘Blackie’, ‘Tricolor’ ja ‘Marguarita’ sobivad nii peenrale pinda katma kui rõdukasti või amplisse rippuma. ‘Blackiel’ ja ‘Tricoloril’ on sõrmjalt lõhestunud lehed, ühel mustjaspunased, teisel põnevalt valge-roosa-rohelisekirjud. ‘Marguarita’ uhkeldab aga erksalt kollakasroheliste südajate lehtedega.

Bataat kasvab paremini soojadel liivastel muldadel. Segage turbamuld kompostmullaga ja lisage veidi liiva. Paigutage mugul, terav tipp ülespidi, poolest saadik sellesse segusse. Potil peavad kindlasti olema vee äravooluavad. Kastke põhjalikult, kuid jätke meelde, et muld peab kastmiskordade vahel kuivama.

Kui tahate kõrget taime, laske vartel mööda tuge üles ronida. Kui tahate aga põõsasvormi, lõigake iga uus võsu altpoolt lugedes 3.−4. lehe juurest maha. Taim hakkab siis kiiresti harunema ja muutub tihedaks.

Kiirelt juured alla

Äralõigatud juppidele saab vees või viljakas mullas kiiresti ja kergelt juured alla ajada. Enne sügisesi öökülmasid kaevake mugulad välja, kuivatage ning säilitage ületalve kuivas materjalis (vermikuliit, perliit või kuiv turvas) jahedas kuivas keldris.

Kui mugulad hakkavad kevadel idusid ajama, lõigake nad sektoriteks (jättes vähemalt ühe silma sektori peale) ja istutage pärast öökülmade möödumist õue või potti. Mugula võib varakevadel panna veega täidetud laia suuga klaaspurki võsusid ajama, mis hiljem võib ära lõigata ja mullas või vees juurutada.

Konteineritaimed või hilissuvel võetud juurutatud pistikud võib ületalve hoida jahedas valges siseruumis.

Üheaastase ilutaimena kasvatatakse Eestis kuni kolme meetri kõrgusele ronivat lehterjate, paljudes värvitoonides õitega verevat lehtertappu (I. purpurea) ja kolmevärvilist lehtertappu (I. tricolor), kõrgus ca 1,5 meetrit.

Seemned võib külvata taimede ettekasvatamiseks märtsis-aprillis. Idanemise kiirendamiseks võib seemneid enne külvamist 24 tundi leotada jahedas vees. Temperatuuril 18° kestab idanemine kuni kaks nädalat.

Külvata võib 3–5 seemne kaupa potti, niiskesse ning viljakasse mulda. Ühes grammis on kuni 30 seemet. Kasvukohale võib taimed istutada pärast öökülmaohu möödumist mai teisel või juuni esimesel poolel.

Lehtertapp eelistab mõõduka viljakusega, vett hästi läbi laskva pinnasega päikeselist kasvukohta.

Toite maguskartulist

Bataadi kasutamine on mitmeti sarnane kartuliga. 100 g bataati sisaldab 108−121 kcal energiat. Vett on mugulates 68−72, tärklist 25−31, valkaineid (proteiini) 1−1,7 ja rasvaineid 0,2−0,4%.

Mineraalelementidest sisaldavad mugulad kõige rohkem kaaliumi, järgneb fosfor, siis kaltsium. Mikroelementidest on mugulates kõige enan väävlit, magneesiumi ja rauda. Märkimisväärne on ka mugulate joodisisaldus (4,5 µg/kg).

Vitamiinidest tasuks eile tõsta võrdlemisi arvestatavat C-vitamiini sisaldust (16−22 mg/%), mida on siiski poole võrra vähem kui meie sügiseses kartulis. Küll sisaldavad värvilisema mugulasisuga bataadid rohkesti karoteeni, millest inim-
organism sünteesib endale vajalikku A-vitamiini, lähenedes selles näitajas porgandile.

Tööstuslikult valmistatakse maguskartulist tärklist, krõpse, jahu ja alkoholi. Inimtoiduks sobib bataat keedetult, praetult, kuivatatult või konserveeritult.

Toiduks võib kasutada ka noori lehti ja võrseid.


Bataadisalat

- 400−500 g bataati

- 100−150 g juursellerit

- 1 suurem hapum õun

- 1 mugultill ehk venkol

- 1 väiksem mugulsibul

- 1 keedetud munakollane

- 4 sl praadimiseks kõlblikku õli

- ½ sidruni mahl

- 1−2 sl jämedalt purustatud puhastatud kõrvitsaseemneid ja veidi soola.

Kastmeks

- 100 g 30% rõõska koort

- 1 tl suhkrut

Koorige bataat, lõigake parajateks kangideks või viiludeks ning praadige õlis pidevalt segades läbi, kuni need on parajalt pehmed, kuid mitte veel puderjad. Nõrutage ära liigne õli ja laske jahtuda. Lõigake venkol ja sibul peenteks ribadeks, õun koos koorega kangideks ning seller peenteks ribadeks või riivige jämedalt. Segage riivitud sellerile ja tükeldatud õunale kiiresti juurde sidrunimahl. Segage kogu salatimaterjal kergelt läbi.

Kloppige rõõsk koor vahtu ja segage salatile juurde. Kõige peale puistake kergelt röstitud ja jämedalt purustatud kõrvitsaseemneid.

Bataadisalat anšooviste ja endiiviaga

- 750 g bataati

- 1 keskmine mugulsibul või salatsibul

- 1 pea salatsigurit (endiiviat)

- 50−100 g anšoovisefileesid

- 1 sl vett

- 1 sl valget veiniäädikat

- 2−3 sl mahedamat majoneesi

- 1 sl peeneks hakitud värsket tilli

Koorige bataat, lõigake suuremateks tükkideks ja keetke soolaga kergelt maitsestatud vees, kuni maguskartul on parajalt pehme, kuid hoidudes üle keetmast. Valage keeduvesi ära ja laske jahtuda. Lõigake maguskartul salatile sobiva suurusega kangideks või kuubikuteks, segage juurde peenteks ribadeks lõigatud endiivia, mugulsibul ja väikeks tükeldatud anšoovised.

1 sl veele segage juurde veiniäädikas, piserdage salat üle ja segage hoolikalt läbi. Lõpuks segage juurde majonees ja tõstke salat tunniks külmikusse. Enne serveerimist segage salat veel kord kergelt läbi.

Bataadi-püreesupp

- 1 bataat (250−300 g)

- 1,5 klaasi liha- või aedviljapuljongit

- 1 klaas piima

- 1 sl nisujahu

- 1 sl koorevõid

- 1 sl pruuni suhkrut

- 1 tl värskelt riivitud ingverit

- noaotsatäis jahvatatud muskaati

- maitseks kaneeli ning veidi soola

Koorige bataat, lõigake väiksemateks tükkideks ja keetke vees parajalt pehmeks (20−30 minutit). Valage keeduvesi ära, lisage kuum puljong, väheses külmas vees lahti klopitud jahu ja kõik teised komponendid peale piima. Mikserdage segu korralikult läbi ja asetage keedunõusse. Nüüd segage juurde piim ja keetke tasasel tulel 5−10 minutit. Serveerige kuumalt koos röstsaiaga.

Praetud bataat

- 1 kg bataati

- 2 sl praadimiseks sobilikku taimeõli

- 1 sl võid

- 1 sl peeneks hakitud värsket tilli

- maitseks veidi soola

Kastmeks

- 1 klaas lahjat hapukoort või maitsestamata jogurtit

Bataat koorige, peske külma veega ja lõigake 1 cm paksusteks viiludeks või kangideks. Kuumutage õli ja või pannil ning praadige bataat pidevalt segades kiiresti kergelt helepruuniks. Asetage praetud bataat ahjupotti, maitsestage vähese soolaga ja hautage kaane all tasasel tulel lõplikult valmis.

Serveerige koos tilli ja soolaga maitsestatud hapukoore või jogurtiga.

Bataadi ja hakkliha ahjuvorm

- 1 kg bataati

- 500 g taisemat hakkliha (võib ka kana- või kalkunihakkliha)

- 3−4 suuremat küpsemat tomatit

- ¼ klaasi õli

- 1 keskmine mugulsibul

- 1 tl peenestatud kuivatatud aed-piparrohtu

- 1 tl suhkrut

- maitsestamiseks veidi soola

Koorige bataat ja lõigake väiksemateks kuubikuteks. Peske kuubikud uuesti ja nõrutage kuivaks. Nüüd praadige need kuumas õlis läbi, kuni nad muudavad värvi. Praadige eraldi pannil klaasjaks tükeldatud mugulsibul. Praetud sibulale segage juurde väikeste kogustena hakkliha, suhkur ja veidi soola. Praadige pidevalt segades liha läbi, kuni see on küps. Koorige tomatid kuuma veega, tükeldage ja lisage liha-sibulahautisele. Kuumutage tasasel tulel pidevalt segades, kuni hautis on ühtlaselt värvunud.

Võtke haudepott, selle põhja asetage praetud bataat (peale puistake veidike peenestatud aed-piparrohtu), kõige peale valage hakklihahautis, millesse segage ülejäänud aed-piparrohi. Kuumutage kaane all tasasel tulel veel 5−9 minutit. Serveerige koos sõmeraks keedetud riisiga.

Bataadisuflee

- 500 g bataati

- 100 g mahedamat juustu või toorjuustu

- 3 muna

- 2 sl võid

- maitsestamiseks veidi soola

Lõigake puhastatud bataat võrdlemisi väikesteks tükkideks ja hautage potis kaane all tasasel tulel võiga pehmeks. Püreestage bataat ja segage juurde riivitud või peeneks hõõrutud juust ning kergelt lahti klopitud munad. Puistake 3−4 väiksemat ahjuvormi üle riivsaiaga, valage mass vormidesse, puistake peale veidi riivitud juustu ja küpsetage eelkuumutatud ahjus kergelt üle, kuni peale moodustub kuldne koorik. Kõrvale pakkuge hapupiima, kefiiri või jogurtit.

Bataadipüree kastanitega

- 0,9−1 kg bataati

- 400 g kastaneid

- 1 klaas suhkrut

- 1 klaas valget dessertveini (võib asendada valge viinamarjamahlaga)

- 1 sl koorevõid

- mõned piparmündioksad

- 2−3 sl mett

Puhastage kastanid, valage üle külma veega, lisage ¼ tl soola, ½ tl suhkrut, mõned värsked piparmündioksad või näpuotsaga terveid kuivanud lehti ja laske aeglaselt keema tõusta. Lisage supilusikatäis koorevõid, asetage peale tihe kaas ja hautage nõrgal tulel 1 tund. Koorige bataat, tükeldage ja keetke väheses vees pehmeks (30 minutit), nõrutage ja püreestage. Püreele segage juurde suhkur ja vein (viinamarjamahl), kuumutage tasasel tulel lahtiselt 10 minutit ja segage juurde terved hautatud kastanid. Serveerige magustoidupokaalides ja kaunistage roog piparmündilehega.